Täna tahaksin rääkida mulle südamelähedasest teemast, milleks on laste toitumine. Lapsesaamise planeerimise ootuses soovivad üldiselt tulevased emad enda keha täita kõige hea ja kasulikuga, kui jäädakse beebiootele, siis tihti tekib arusaam ja mõtteviis, et "Ma olen nüüd rase ja mul on isud (tavalised väga energiatihedate toitude vastu) ja ma pean seda endale kõike lubama, sest mu keha vajab seda," mille tulemusel tekib rasedusega üleliigsed "beebikilod" mis peale sünnitust kahjuks jäävad või millest on äärmiselt raske hiljem lahti saada.
​Kui aga beebi on sündinud, siis esimesel eluaastal on vanemad äärmiselt hoolikad, mida oma beebile süüa annavad (loodetavasti on see ennekõike rinnapiim). Mida suuremaks laps kasvab ning rinnapiima enam ei söö, seda enam jääb see esialgne unustustehõlma, kuniks avastatakse, et "Aga mu laps ei söö köögivilju ja talle ei maitse need ..."
Tegelikkuses tuleb aga vaadata iseendale otsa ja otsida põhjust sealt, miks laps seda ja teist ei söö ja nõuab hoopis midagi väga toitainetevaest, ent samas liiga energiatihedat (friikartuleid, maiustusi jne).
Kõige olulisemad märksõnad laste toitmise puhul on: vanema eeskuju (ehk näiteks kui isa peres aedvilju ei söö, siis pole mõtet ka loota, et neid laps sööks), üheskoos söömine, selgitustöö lapsele ühe või teise toidu kasulikkusest (kindlasti pole abi sellest, kui öelda, et brokkoli sisaldab rohelt C-vitamiini, sest see jääb lapsele väga kaugeks, ent selle asemel ehk töötaks see, et brokkoli muudab Su juuksed tugevaks ja siis need saavad kasvada pikaks), valiku- ja otsustamisvõimalus (vanem pakub lapsele välja 3 erinevat köögivilja, mida näiteks makaronide juurde süüa ning laps saab teha valiku ja oma 2 eelistatumat välja valida ning neid süüa). 
Täna oleme kahjuks kohas, kus laste seas tuleb ülekaalulisi ja rasvunud lapsi juurde, mis on väga suur probleem, mille all saab kannatada ka vaimne tervis. TAI poolt läbi viidud uuringust selgus, et noorte kehakaal vanuses 11-13 aastate seas on kasvanud 16 aastaga ligi kolm korda. Meie, lapsevanematena, saame luua aluse selleks, et ülekaalu teket tõkestada või sellele pidur panna. Viise, kuidas seda teha on väga palju, kuid sellega tuleks alustada võimalult vara, ehk juba siis, kui meie laps on alles beebi ja me väga hoolikalt vaatame, millal me hakkame tema toidule lisama soola või suhkrut jne. Kindlasti on see teema juba omaette, kas lapsele pakkuda maiustusi ja millal sellega algust teha, aga kokkuvõtlikult olen arvamusel, et midagi ei tohiks keelata, sest need keelatud viljad on ju kõige paremad. Nii nagu täiskasvanu toitumises, nii ka laste puhul toimib kõiges mõõdukus.
Ka minu laps armastab jäätist - kellele ei meeldiks?! Kuid õnneks (mõnikord mõtlen et kahjuks:)) armastab mu laps kõike, mis on söödav. Seega olen õnnelik, et ta on väga hea isuga. Kas asi on selles, et ka mina ja lapse isa oleme hea isuga või hoopis selles, et ise toitun võimalikult mitmekülgselt ja tasakaalustatult juba aastaid ning kõikvõimalikud toidud on talle juba rinnapiimast tuttavad - ei tea?!
Panen siia lõppu mõned mõtted, kuidas oma lapsele erinevaid köögivilju pakkuda:
1. smuutidesse lisada kõikvõimalikke aedvilju,
2. püreesuppidesse lisada erinevaid aedvilju
3. kui laps ei taha keedetud köögivilja, siis pakkuda värskelt - need tavaliselt maitsevad lastele rohkem
4. köögiviljadest saab valmistada kastmeid, kui need ära püreestada ning segada kokku täisterapastaga (või valgete makaronidega), lisada tuttavaks maitseks veel riivjuustu.

Kokkuvõtlikult soovituseks lastevanematele, et tuleb olla järjepidev erinevate toitude pakkumisel lastele, olla ise eeskujuks ning kindlasti ei tohiks vägisi lastel käskida midagi süüa, vaid pigem kasutada kavalust (toidu sisse ära peita), sest kui ta üht või teist asja tervena süüa ei taha, aga püreestatult "kogemata" sööb, siis selle maitse on talle tuttav ja suuremaks saades hakkab ta tõenäolisemalt ka seda sööma värskena (tervena). 
See on teema , millest võiksin kirjutada väga palju, kuid siinkohal tõmban siiski otsad kokku ja soovin Teile kaunist kevade ootust!

Mari-Anne

Tere taas! Märkamatult on saanud 21. septembrist, mil tegin viimase postituse siia lehele 9. märts. Püüan end nüüdsest sagedamini kokku võtta ja siia üht-teist kribada. 
Praeguses postituses tahaksin jagada üht mõnusat juustust makaroniroa retsepti. Kuna algses versioonis, mis on ülemaailma tuntud  mac and cheese´i nimelise roana, on see retsept väga energiatihe ja üsnagi toitainetevaene, siis mina pisut kohandasin seda endale sobivamaks. Jagan enda kohandatud versiooni ka Teiega ning usun, et see maitseks ka Teile.

Vaja läheb järgmisi koostisosi (käesolevad kogused on 4-portsjonit):
200 g täisterapastat
2-3 sorti erinevat juustu (mina kasutasin riivitud kõvajuustu, 15% riivitud Eesti juustu ja 25% riivitud Eesti juustu). Kõiki juuste kokku võiks olla u 100g
umbes kolmveerand klaasi lehmapiima
2 spl kaerajahu
1 brokol
150 g rohelisi külmutatud herneid
sool
pipar

Valmistamine: keeda ära makaronid ja samal ajal haki brokoli. Kui soovid, et brokoli oleks täiesti pehme, siis keeda brokoli ära, mina ei keetnud ja brokoli jäi pisut kõva, kuid mulle meeldis. 
Kastme jaoks vala pannile natukene vett (et panni põhi oleks kaetud), lase see keema ning lisa piim. Seejärel lisa kaerajahu ning sega ühtlaseks (mina kasutasin segamisel visplit). Lisa igast juustusordist pooled pannile piimasegu sisse ning sega korralikult läbi, kaste jääb selline paksemapoolne. Lisa kastmesse natukene sinepit. Maitsesta soola ja pipraga.
Kui makaronid on keenud (ja soovi korral ka brokoli), siis vala need suuremasse ahjuvormi, lisa ka külmunud herned nende juurde, raputa peale natukene soola ning vala pannil valminud juustukaste sinna kõige peale. Sega kõik vormi sees segamini ning raputa peale ülejäänud riivjuust (ehk teine osa riivjuustust). Pane 180-200 kraadisesse ahju küpsema umbes 15-minutiks. 

Tänaseks aga kõik ja loodetavasti tuleb järgmine postitus juba varsti! :)
​Mari-Anne

Hei! Jagan täna mõtteid oma hommikusöögist ja loomulikult jagan ka Teile oma lemmikut-lemmikut-lemmikut hommikusööki, milleks on kaerahelbepuder. See on vaieldamatult mu lemmik olnud juba, noo, ma arvan, et nii 5-6 aastat. Enne seda sõin ka vahetevahel nädalas muna ja pannkooki (ikka minulikke pannakaid:)) aga ma ei teagi, millal toimus kannapööre ja nii muna kui kõik muu on minu hommikusöögilaual üliharva. Pannkooke teeb meie peres Olev ja seda ehk 1-2 korda kuus pühapäeviti. No need on ka ülimaitsvad, aga nende retsepti jagan mõnel teisel korral ja las tänase päeva staar olla minu hommikupuder (:
Nii, nüüd aga hommikupudru juurde. Olen oma töös klientidega väga palju sattunud kuulma nende arusaama, et puder ei täida piisavalt kõhtu ja kui ka täidab, siis paari tunni möödudes on kõht väga-väga tühi juba. See paneb mind alati pead vangutama...
Sellele võib olla kolm seletust: esiteks kas pudrukogus on nii pisike, et tõesti täidab vaid korraks kõhu ära, aga siis kaob kehast kiiresti, teiseks hommikupuder paneb ainevahetuse päris kenasti tööle ja kui keha eelnevalt pole harjunud sellega, siis võib tekkida tunne, et justkui kõht oleks tühi ja viimaseks võib olla põhjus selles, et puder valmistatakse väga ühekülgne, ehk valgu- ja rasvavaene, see tähedab, et keedetakse veega, lisatakse pudruhelbed ja ehk mingit magustajat ja moosi ka, aga valgu- ja rasvaosapool toidukorras jääb vajaka.
Täna sõin mina jälle hommikul oma igapäevast putru, mille lisandiks olevad komponendid küll päeviti natuke erinevad, ja mõtlesin, et kuidas küll saab sellest ära tüdineda, see ei ole lihtsalt võimalik! Olgu mainitud, et minu hommikupudru keetmine võtab algusest kuni lõpuni maksimaalselt 10 minutit, seega see on ka ülikiire hommikusöök. 
Minu vaieldamatu lemmik on kaerahelbepuder, kuid siiski püüan ikka iganädalaselt valmistada ka mõnest teisest teraviljast putru, et ikka menüü oleks mitmekülgsem ja rikkalikum. 
Järgnevalt jagan oma kaerahelbepudru retsepti, mis muideks sobib ideaalselt ükskõik milliseks päeva toidukorraks :)

Vaja läheb:
50 g kiirkaerahelbeid (kasutan tavaliselt "Heleni" omi)
1/2 klaasi täispiima
1/2 klaasi vett
näpuotsaga soola
1tl pruuni suhkrut
maitseks kaneeli (see alati ei kuulu komplekti)

Serveerimiseks (loe mikrotoitaineteks, valguks ja rasvaks):
120 g kodujuustu (tavaliselt 3%)
100 g külmutatud marju (külmunud marjad on palju maitsvamad pudru peal kui värsked - ma tean, see on kiiks)
1 tl (u 20g) maapähklivõid

Valmistamine: Valan potti vee ja lasen keema. Lisan sellele piima, helbed, soola ja suhkru ning keedan seni kuni puder on piisava konsistensiga. Seejärel valan pudru kaussi ja lisan sellele ülejäänud komponendid.

Vahelduse mõttes kasutan erinevaid pudruhelbeid, nt hirsihelbeid, kaerakliisid, neljaviljahelbeid ja tihti segan neid kaerahelvestega pooleks (ehk 25g hirsihelbeid ja ülejäänud kaerahelbed). Maapähklivõi asemel võiks väga ideaalselt kasutada rasvainena võid. Marjadest maitsevad kõige enam mustikad ja seejärel kirsid ja vaarikad, aga aeg-ajalt ikka panen ka mustisõstraid pudrule. Kellele soe kodujuust ei maitse, siis soovitan seda eraldi süüa, aga mitte ära jätta. Kui siis ainult asendades mõne teise valguallikaga, sest seetõttu käesolev pudrukauss nii tervislik, selle kõige paremas tähenduses ongi, et sisaldab endas süsivesikuid, rasvu ja valke. 

Olge ikka tublid!
​Mari-Anne

Hei! Täna kirjutan natukene koduses keskonnas tekkivast toidukaost.
Nimelt 2021. aastal viidi läbi Eesti Maaülikooli poolt uuring "Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas." Käesolevas uuringus osalenute põhjal koorus välja, et üks inimene tekitab aastas toidukadu ligikaudu 61 kg. Enim visati ära aedvilju. Peamiseks toidu ära viskamise põhjuks toodi toidu riknemine, lisaks eelnevale veel vähemal määral visati ära toitu, mis oli liiga pikaks seisma jäänud või mille kasutamise tähtaeg oli möödunud. 
Elame ühiskonnas, kus võetakse toitu iseenesest mõistetavana. Toit ümbritseb meid igal pool ja igal sammul. Toitu on väga lihtne hankida, selleks ei pea enam ise toauksest väljagi minema...
Kui ostetud toit ei maitse, on seda kerge ära visata ning uue ampsu järele haarata, sest söök on meile nii kättesaadav, sellest tulenevalt ei teki ka halba enesetunnet kui toitu kergekäeliselt ära viskame. Toidu raiskamine ja ära viskamine on globaalne probleem ning kogub üha tuure. See murekoht laieneb põllumajandusest kuni tarbijani, Sinuni, välja.  
Käesolev probleem ei seisne üksnes toidu ära viskamises, vaid me saame rääkida siinkohal probleemist, mis puudutab üldiselt meie planeeti Maad, vett, energiat ja ka tööjõudu. Lisaks eelnevale tekitab vastutustundetu toiduga ümber käimine raskusi meie keskkonnale alates saasteainetest kuni kemikaalideni. 
Toidu raiskamise vähendamist ei saa muuta üleöö, kuid kindlasti saame olukorda leevendada oma igapäeva harjumusi kohandades. 
Järgnevalt toon mõned mõtted, kuidas me kõik, ka Sina, saad  oma panuse anda, et Planeet Maa ja keskkond meie ümber oleks mõnus paik elamiseks ka meie järgmistele põlvkondadele:
Esimese asjana tooksin välja nädalamenüü koostamise. Sellesse saab planeerida ja kirja panna kõik järgneval nädalal tehtavad toidud ja sellest tulenevalt koostada ostunimekiri. Sinna kirja panna vaid need komponendid, mis esinesid nädalamenüüs. Siin on võit mitmekordne - ei osta koju emotsioonioste, mis alatihti on maiustused ja muud snäkid ja teiseks on väga mugav ja lihtne kui toidutegemise plaan on paigas ega pea sellega iga õhtu enam pead vaevama. 
Eriti vahva on kui menüü koostamisse on kaasatud kõik pereliikmed, ehk igaühel on võimalus öelda, millist toitu ta sooviks. 
Teise asjana tooksin välja selle, et kirja panna nädala jooksul kõik, mille viskasite ära. Nädala või kuu lõppedes saab sealt korraliku ülevaate, kui palju pidi sööki ära viskama erineval põhjusel ja ehk järgnevatel nädalatel saaks kuidagi teisti käituda, et enam nii suurt toidukadu ei tekiks.
Kolmandaks olge teadlikud toiduainete pakenditele pandud siltidest "kõlblik kuni" ja "parim enne". Esimesel juhul on toiduaine ohutu käesoleva kuupäevani ning teisel juhul on see kuupäev, milleni säilib nõuetekohane kvaliteet, kuid mis aga ei tähenda, et see pärast seda kuupäeva enam söömiskõlblik ei oleks.
Viimaseks oleks üks selline väga lihtne näpunäide, et kui ostate koju värskeid aedvilju või piimatooteid või muid kiiremini riknevaid toiduaineid, siis aseta külmikus juba eesolevad tooted ette poole ja uued paigutage taha poole, sellisel juhul ei tohiks jääda ükski nukker paprika või juustuviil külmiku tahaseina nutma ja oma äraviskamist ootama. :)
Eelolevat nimekirja võiks veel täiendada sellega, et kuidas toitu õigesti säilitada, Kuidas ülejäänud toidu"jääke" ehk söödavaid osi kasutada veel ära teiste roogade valmistamisel jne. 
Mina võin oma kogemusest öelda küll, et meie viskame toitu ära oma kodus minimaalselt ja kindlasti mitte ligilähedale nii palju kui eelpool kirjeldatud uuringust sai välja lugeda. Seda kindlasti seetõttu, et koostame nädalamenüüd, ostan toidukauba e-poest, mille tõttu jäävad paljud emotsiooniostud tegemata. Igal nädalal kui kuller uue toidukauba koju toob, on mul tekkinud juba omamoodi hasart, et külmkapp peab olema võimalikult tühi.
Kõige sagedamini peame me ära viskama ka aedvilju, mis juba poest tulles on söömiskõlbmatud (lillkapsapea hallitab, avokaado on tumepruun, pirnid on liiga pehmed ja seetõttu juba laigulised jne). Kahjuks seda juhtub viimasel ajal üha sagedamini :(
Need on lihtsad "tipid," mille järgi toimetamisel saame teha ära suure heoteo meile endale ja ka kõikidele teistele.

Olge ostuteadlikud ja tehke planeeritud toiduvalikuid - igas mõttes! :)
Sägenz, 
Mari-Anne

Tere kõigile! Viimane postitus sai kirjutatud juba mitu head aega tagasi. Miks nii? Suvel on palju tegemisi, käismisi ja ei olnud ka kuidagi sellist viitsimist midagi siia kirjutada.. ja kui seda "õiget tunnet" peal ei ole, siis ega siia midagi head kokku ei saa ka.
Aga täna, ehk siis augusti esimene kolmapäev, tunnen, et võiksin hakata taas siia üht-teist meie tegemistest ja retseptidest kribama. Ma loodan, et meie lugejad ja toetajad ei ole meile selga keeranud :)
Olen olnud pea terve suve tänaseni ja isegi vist natuke ennem seda juba väga smuuti-lainel. Minul mängib smuuti sellist väiksema toidukorra rolli või suurema vahepala rolli. Minu maitse järgi smuuti peab olema pisut tahkem kui jook, aga ka mitte liiga tahke konsistensiga, maitselt kreemine ja magus ning mulle meeldib kui midagi närida ka oleks.
Jagangi Teile minu peamist ja põhilist smuuti-retsepti, mis eelpool kirjeldatud tektuuri ja maitse smuutile annab.

Portsjon mulle ja Lislile sisaldab, ehk 1 täiskasvanu ja 1 väikelaps:
1 banaan (sobib ka külmutatud)
250-300g maitsestamata jogurtit/taimset jogurtit
suur peotäis marju (lemmikud mustikad ja kirsid) (sobivad nii külmutatud kui värsked)
1 väiksem magus õun või pirn
1/2 avokaadot
Serveerin peotäie neljaviljakrõbuskitega või täisterahelvestega ja peotäie pähklitega (erinevad, olenevalt tujust)

Valmistamine: panen banaani, jogurti, õuna/pirni, marjad ja avokaado blendrisse ja blenderdan üsna kaua, et kindlasti tuleks ühtlane ja kreemine tekstuur. Valan smuuti kaussi või suuremasse klaasi ja serveerin krõbinate ja pähklitega.
NB! Palava ilmaga lisan ka blendrisse jääkuubikud (2tk) ja kasutan sügavkülmutatud marju/banaani.

Käesolevas smuutis on olemas kõik makrotoitained: valgud, rasvad ja süsivesikud, mis teeb sellest smuutist tasakaalustatud ja kõhtu täitva toidukorra. Lisaks hulgaliselt vitamiine.
Smuutit saab ideaalselt kodunt välja minnes kaasa võtta, mida on super mugav kus- tahes süüa. 
Praegu, aga kõik ja järgmise kirjutamiseni. :)
​
Ilusat augustikuu algust!
​Mari-Anne 

Tere! :) Tänane postitus tuleb taaskord muffinite teemal ja magusapoolne. (Muffinid on meie peres minev kaup):)
​Jagan Teiega muffinite retsepti, mis kadusid meie kodus ühe päevaga, kui need ahjust tulid. Põhiliseks huviliseks oli meie pere pisipreili. Maitsesid need mulle ja Olevile ka, seega jagan retsepti ka siin, kuna tegemist tervislike ja maitsvate kakukestega, mida on suvel hea kaasa võtta randa, piknikule, matkale ja süüa ka kodus.
Nii, nüüd aga retsepti juurde, mis valmib mega kiiresti.

Vaja läheb 12 muffini jaoks:
3 muna
50 g hirsi-pudruhelbeid
50 g kiir kaerahelbeid
50 g täisterakaerajahu
näpuotsaga soola
2 suuremat küpset banaani
umbes 150-180 ml kraanivett

Valmistamine: Aseta banaan ja munad blendrisse ning mikserda läbi. Vala segu suurde kaussi ning lisa kõik kuivained. Sega kõik ühtlaseks läbi. Lase taignal seista toatemperatuuril 30-45 min ja seejärel vala taigen muffini vormidesse. Parimad on silikoonist, sest nendesse ei hakka muffinite taigen kinni ja ahjust tulles saab väga hästi need sealt kätte. Küpseta muffineid 180 kraadi juures 35 min. 

​Praeguseks kõik ja naudime seda kuuma ilma kuniks seda on! :)
Mari-Anne

Hei kõigile! Tänaseks on möödunud vist üle kahe nädala, kus ma pole postitusi teinud. Aasta algusest alates, kui võtsin endale eesmärgiks ja ülesandeks,  kirjutada iga nädal kolmapäeval lugemisnurka lugemist, on läinud kõik planeeritult. Mitme nädalane vahe jäi sisse, kuna olime perega reisil ja sinna ei võtnud ma arvutit kaasa ning nüüd nädal peale reisi on raketikiirusel möödunud, aga püüan end taas igapäevaste toimingute juurde tagasi tuua ning oma ülesandeid, mida olen ise endale seadnud, korrektselt täita.
Nii, aga nüüd tänase retseptikese juurde. 
Eile meisterdasin muffineid, või no, mis ma ikka neid meisterdasin, need said nagu niuhti valmis, töö kiire ja korralik. Kukkusid taaskord välja ka väga head. Minu pisike tirts fännab neid veel täiega :)
Aga ilma pikema jututa lähengi koostisosade loetelu juurde.

Vaja läheb (kokku 10 muffinit):
2 muna
1 suurem banaan
2 magusat õuna (kooritult)
70 g rukkijahu
40 g kaerajahu
30 g rukkikliisid
peotäis rosinaid
75 g maitsestamata jogurtit
näpuotsaga soola 
maitsestamiseks kaneeli

Valmistamine: koori banaan ja õunad. Tükelda ja aseta blendrisse, lisa sinna veel munad ja jogurt. Blenderda kõik läbi ja vala segu kaussi. Lisa kausis kõik kuivained ja rosinad. Sega läbi ja vala muffinivormidesse. Küpseta muffineid 180 kraadises kuumuses ahjus 40-45 minutit.
Muffinid tulevad ilma magusaineta piisavalt magusad ja tektuur on samuti mõnus. 
Käesolev pilt on tehtud viimasest muffinist, seetõttu pildil ainult üks kakuke. :)

Proovige Teie ka ja andke teada, kas ja kuidas retsepti kohandasite endale sobilikumaks!
Ilusat nädala jätku!
Mari-Anne

Hei-hei kõigile! :) 
Täna soovin Teiega jagada üht magusat retsepti šhokolaadipallidest, mis valmisid koostöös kaerahelvestega. 
Mina kasutasin tumedat 70% Bitteri šhokolaadi, aga kindlasti on mõnusad ka piimašhokolaadi või valge šhokolaadiga. Viimastega maitseksid need lastele kindlasti rohkem.
Aga nüüd retsepti juurde. Minul tuli kokku 14 pallikest.

Vaja läheb:
100g kuivatatud ploome
70-100g 70% šhokolaadi
2 tl  kookosrasva
30 g müslit
60-70g täisterakaserahelbeid

Valmistamine: blenderda ploomid. Lisa natuke vett juurde, siis on kergem blenderdada. Seejärel sulata šhokolaad ja kookosrasv (neid võib koos sulatada). Vala püreestatud ploomid kaussi ja lisa juurde kaerahelbed ja müsli, sega läbi ja lisa sulatatud šhokolaad ja kookosrasv. Sega kõik hästi läbi ja vajadusel lisa juurde kaerahelbeid. Segu peaks olema nii tihke, et palle saab peopesas vormida. Võta teelusikaga sobilik kogus ja vormi peopesades pallikesed. Aseta need taldrikule ja pane külmkappi tahenema. Minul olid pallikesed külmikus umbes 4h ja seejärel olid need juba väga sobiliku tektuuri saanud ja maitsesid väga hästi.
Pallikeste maitse rikastamiseks võiks kasutada rummiessentsi, kaneeli, rosinaid, kakaod jne. Mänguruumi on päris palju ja saab kohandada neid igale maitsele.

Hetkel kõik ja järgmise postituseni!
​Mari-Anne

Heipa! Täna võtan fookusesse teema, mis puudutab tervisliku toidu hinda. Kui kulukas siis ikkagi on rahakotile tervislikult toituda?. 
Selleks, et hakata rääkima hinnast, peaks esmalt mõtlema sellele, mis on tervislik toit?! Võtan aluseks toidupüramiidi ja järgnevat postitust kirjutades kasutades fraasi "tervislik toit" lähtun ma Eesti toitumissoovitustest, mille laiem tähendus on mõõdukus, tasakaalustatus ja mitmekülgsus.
Olen ka mina kuulnud fraase "tervislik toit on kallis", "köögiviljad on väga kulukad", "liha hind on meeletult kõrge" jne.
Ehk siis, lähme asja juurde! Tervislik toit peaks olema võimalikult mitmekülgne. Kõiki viit põhitoidugruppi (toidugruppide siseselt peaks varatiivsus olema võimalikult suur) tuleks tarbida igapäevaselt midagi. Tuletame meelde, mis need põhilised toidugrupid olid:
1. tärkliserikkad toidud
2. puu- ja köögiviljad, marjad
3. piim ja piimatooted
4. kala, liha, muna
5. lisatud toidurasvad, seemned, õlid, pähklid
Viimastele lisaks magusad ja soolased snäkid, mida igapäevaselt küll tarbima ei pea, aga siiki väga mõõdukalt tarbides on igati omal kohal.
Erinevate toidugruppide hinnad on erinevad. Ka erinevates poodides on hinnad vägagi erinevad. Kuid hästi planeerides saab tervisliku toidukorvi endale koostada väga mõistliku ja taskukohase hinna eest. On tooteid, mille hind on kõrge, nt krevetid, kala, ulukiliha, pähklijahud jne, kuid need ei pea kindlasti iganädalaselt meie menüüsse kuuluma. Kuid tegelikult siiski kala võiks kuuluda.
Esimese grupi tooted on ehk kõige soodsama hinnaga. Ja meie kasuks võiksimegi selle grupi tooteid igapäevaselt kõige enam tarbida. Pudruhelbed, riis, tatar, kartul, täisterapasta. On ka kõrgema hinnaga tooteid siin grupis, näiteks kinoa, kuid ühest pakist jagub päris pikaks ajaks, kui seda tarbida nädalas kord või paar. Kindlasti saab ka riisi osta üle 10 eurose kg hinnaga, aga kas see on ilmtingimata vajalik jäägu juba inimese enda otsustada. Võimalusi on erinevatele.
Teise grupi toidud, milleks on puu- ja köögiviljad on samuti väga erineva hinnatasemega. Lõunamaised ja eksootilised puuviljad on kallima hinnaga (nt papaia, draakonipuuvili, avokaado), aga ka need ei pea meie menüüsse iganädalaselt tingimata kuuluma. Köögiviljade hinnad sõltuvad ka aastaajast, kuid kokkuvõtlikult ei ole üldiselt liiga kõrge hinnaga. Porgand, kaalikas, peakapsas, peet, roheline salat, kurk, paprika - kõik need on väga mõistliku hinnaga. Hea tomat, mis on tõesti lihakas, kuid samas mahlane, mitte vesine, on üsna kõrge hinnaga. Väga mugav ja taskukohane lahendus on osta sügavkülmutatud puu- ja köögivilju ja marju.
Piim ja piimatooted on üsna kallid. Kui veel vaadata mingit kindlat toodet ja rasvaprotsenti, siis peab mõne toote eest päris palju raha maksma. Kuid jällegi kui rasvaprotsent ja toidutootja nii oluline ei ole, siis saab päris hea hinnaga kodujuustu, kohupiima ja jogurtit. Juustud on kõrge hinnaga, aga alati on lettidel midagi soodushinnaga ka! :) Seega, kes otsib see leiab!
Liha on poes kallis, eriti mahe loomade liha, aga siinkohal tuleks silmas pidada eelkõige kvaliteeti mitte kvantiteeti. Seega osta pigem mahedalt kasvatatud  loomade liha ja tarbida seda vähem kui odavat liha ja tarbida suuremas koguses. 
Viimases, viiendas grupid on õlid, seemned ja pähklid, millel kõigil on üsnagu krõbe hind, kui just ei leia soodushinnaga poest midagi. Aga taaskord siin peaks lähtuma kvaliteedist, mitte kvantiteedist. Ühest pudelist oliiviõlist või kookosrasvast jagub päris pikaks ajaks kui kasutada toidu valmistamisel mõistlik portsjon neid. Igati mõistlik on tarbida rasvu vähem ja kvaliteetseid, kui palju ja odavaid. Sellest võidavad kõik - sinu rahakott ja ka naba ümbrus. :)
Igaljuhul on viimaste aegadega toidukaupade hinnad tõusnud kõrgustesse ja mitmekülgselt toituda on palju kulukam kui oli seda teha mõne aasta eest, aga hästi planeerides ja läbi mõeldes ei olegi tervislikult toituda väga koormav rahakotile. Igaljuhul on odavam ja tervislikum kodunt tasakaalustatud toidukord tööle/kooli kaasa võtta kui minna iga lõuna restorani sööma. 

Järgmisel korral jälle retseptinurgake tulemas. Seniks aga kõike ilusat!
​Mari-Anne

Hei! Täna siis lubatud kohupiimakoogi retsept, millega viimase postituse lõpetasin.
Ilma pikema jututa, lähengi kohe retsepti juurde.

Vaja läheb:
4 muna
100 g võid
600 g maitsestamata kohupiima 5% rasva
5 tl pruuni suhkrut
2 küpsemat banaani
100 g rosinaid
70 g rukkijahu
70 g kaerajahu
​näpuotsaga sool
1/2 tl küpsetuspulbrit

Valmistamine: võta umbes pool tundi  enne koogi valmistamist või toatemperatuurile. Sega põhja jaoks omavahel või, jahu, 3 tl suhkur, muna ja näpuotsaga sool. Sega kõik hästi omavahel läbi. Vajuta taigen näppude abiga koogivormi põhjale. Mina panin koogivormile alla küpsetuspaberi ja taignat (põhja jaoks) servadele ei pannud. 
Sega omavahel kohupiim, muna, püreesta sekka banaanid ja lisa 2 tl suhkrut ja küpsetuspulber. Sega kõik läbi ning lisa rosinad. Vala segu koogivormi põhja peale. Küpseta kooki ahjus 180 kraadi juures umbes tunnike. 

Tänu banaani magususele sain lisada suhkrut vähem, kuid kook jäi lõpptulemusel parajalt magus.
Emadepäeva koogi retsept on ka veel "soolas". hk lähipäevil tuleb ka selle retsept siia!

Ilusat uut nädalat!
​Mari-Anne