 Jagan Teiega üht kiiret, lihtsat ja ülimaitsvat retsepti. Tegemist on datli-maapähklivõipallidega, mis valmivad kiiresti ja on väga maitsvad. Oleksid sobilikud ka aktiivse eluviisiga lastele kiireks ampsuks enne trenni või lihtsalt vahepalaks.
Vaja läheb: 200 g datleid 2 spl maapähklivõid 100 g mandlijahu mandlid Valmistamine: Püreesta datlid ja maapähklivõi omavahel ühtlaseks seguks. Püreestamisel lisa natuke vett, sega hulka mandlijahu ning sega kõik omavahel korralikult ühtlaseks massiks. Vooli kätega sobiliku suurusega pallikesed ja aseta taldrikule. Kaunistuseks lisa igale pallikesele peale mandel. Pane pallid tunnikeseks sügavkülma ja naudi neid otse sügavkülmast musta kohvi juurde! Päikest! Mari-Anne
0 Comments
Paar päeva tagasi postitasin Instagrami pildi pannkookidest, mille autoriks oli Olev. Olev ongi meie pere pannkookide meister (ka pühapäeva pannukate). Instagrami postitusele vastukajaks sain mitmelt inimeselt soovi, et jagaksin retsepti. Siin see on. Hoiatan, tegemist on mega maitsvate pannukatega, mis on tervislikumas võtmes võrreldes täiesti tavaliste nisujahukoogikestega. Vaja läheb (12 väikest pannukat): 1 muna (soovitatavalt mahe) 25 g kaerajahu 25 g täisterarukkijahu 25 g kookosjahu 2 tl pruuni suhkurt või muud magustajat vedeldamiseks natuke piima ja vett näpuotsaga soola 1 tl kakaopulbrit (magustamata) küpsetamiseks kookosrasva Serveerimiseks FitPuding (kakao maitsega) ja 4 ruutu tumedat šokolaadi Valmistamine: sega kõik koostisosad kokku ja küpseta pannil kookosrasvaga väikesed koogikesed. Serveerimisel määri kookide vahele kakao FitPudingut ja raputa kõige peale riivitud tumedat (70%) šokolaadi. Olev tegi pannkoogimäed valmis ja sõime neid alles järgmisel päeval külmkapukülmalt. Maitsesid ülihästi, aga kindlasti on super head ka ärsja valminult soojana. Magusat nädalavahetust! Mari-Anne  Täna kirjutan rasvade teemal. Liikvel on väga palju erineva kvaliteediga
informatsiooni käesolevast teemast. On erinevaid lähenemisi/mõtteviise rasvade teemal rasvad teevad paksuks, loomsed rasvad on ebatervislikud, rasvavaba dieet, kõrge rasva ja valgusisaldusega dieet jne. Kui tasakaalustatud ja mitmekülgse toitumisviisi puhul aluseks võtta mõõdukas rasvhapete tarbimine, nii nagu teiste makrotoitainete puhul, siis oluline on see, mis tüüpi rasvu ja kui palju me söögisedel sisaldab. Toidurasvad sisaldavad kolme tüüpi rasvhappeid: küllastunud rasvhapped, monoküllastumata rasvhapped, polüküllastumata rasvhapped. Küllastunud rasvhapped on ülekaalus loomset pärisolu rasvades, näiteks seapekis, juustus, võis, lihatoodetes (viinerid, sardellid), kondiitritooted. Need rasvad on toatemperatuuril tavaliselt tahked. Mono- ja polüküllastumata rasvhapped on ülekaalus taimset päritolu rasvades. Monoküllastumata rasvhappeid sisaldavad oliivid, pähklid, avokaado. Polüküllastumata rasvhappeid sisaldavad kala, seemned, sojaoad. Päevasest koguenergiast peaksid ideaalis rasvad moodustama 25-35%. Kindlasti ei tohiks rasvade saamine toiduga jääda alla 20%, sest vastasel juhul võib saada probleemiks organismile piisav asendamatute rasvhapete ja vitamiinide saamine. Rasvade vähesuse korral võib pidurduda kogu organismi areng ning langeda vastupanuvõime väliskeskkonna mõjudele. Eesti toitumissoovituste järgi peaksid rasvad meie söögisedelil jagunema järgmiselt: 10% küllastunud rasvu, 10-20% monoküllastunud rasvhappeid, 5-10% polüküllastumata rasvhappeid, transrasvhappeid maksimaalselt 1%. Mina ei liigitaks rasvu tervislikeks ja ebatervislikeks, sest nii nagu iga toiduainega ja toiduga ei ole olemas üht ega teist, vaid on tervislik ja ebatervislik toitumine. Laias laastus võib rasvad jagada taimseteks ja loomseteks. Olulisel kohal on mõlemat tüüpi rasvad meie toitumises, kuid mida ja millele siis ikka eelistada?! Kui aluseks võtta tasakaalustatud, mitmekülgne ja teadlik toitumine, siis tuleks eelistada oma söögisedelis eelkõige taimseid rasvu loomsetele. See aga ei tähenda, et meie menüü ei tohiks sisaldada loomseid rasvu üldse. Loomsetest allikatest tulevad rasvad on küllastunud rasvad ning neid tarbida pigem vähe. Loomsetest allikatest näiteks veiseliha on peamine rauaallikas meie organismile, mis on väga oluline organsimi normaalseks toimimiseks. Meie pere maailmavaade on olnud juba pikemat aega “mahe”, ehk meie püüame tarbida vaid mahedalt kasvatatud rohumaa veiste liha, seda ka üsna väikeses koguses ja harva. Just nii palju, et oma mikrotoitained kätte saada päris toidust, mitte toidulisanditest. Võti, kuidas mõista tervisliku rasva käsitusviisi, on õppida tundma kahte asendamatut rasvhapet, milleks on oomega-3 ja oomega-6. Neid mõlemaid rasvatüüpe nimetatakse asendamatuteks, kuna on ainsad, mida keha ise toota ei oska. Nende tarbimise omavaheline suhe võiks olla 2:1. Maailma Terviseorganisatsioon soovitab maksimaalselt 4:1. Meie tüüpiline Lääne dieet aga koosneb umbes 20-60 korda rohkem oomega-6st kui oomega-3st. Oomega-6 sisaldub enamikus taimeõlides, rohusööda peal olevate loomade lihas ja teraviljades. Kui aga tarbida liigselt oomega-6 rasvu, siis võib tekkida ülemäärane põletik, mida omakorda seostatakse südame- ja veresoonkonnhaigustega, depressiooniga. Seega taaskord on võtmesõnaks mõõdukas tarbimine. Oomega-3 rasvadel on palju kasutegureid, kuid eelkõige on oluline nende kahe rasva tasakaalu konseptsioon. Oomega-3 rasvad on head, sest on tugevad põletikuvastasetoimega, aitavad kaasa hemoglobiini moodustumisele, kehahormoonide tootmisele ja tõstavad immuunsust. Kõige paremad oomega-3 allikad on väikesed rasvased kalad, rohusöödaliha, pähklid, seemned. Töödeldud toidud, mida poelettidelt osta saame sisaldavad aga transrasvu. Transrasvade tarbimisel võivad tekkida põletikuohud organismis, suureneb insulsi- ja infarktioht, ülekaalu- ja diabeedioht. Transrasvu sisaldavad eelkõige erinevad küpsetised, näksid, kartulikrõpsud, praetud toidud. Seega transrasvu tuleks vältida või tarbida vähe ja harva. Kirgi kütab ka kolesterooli teema. Kolesterool on loomset päritolu ja taimsetes rasvades seda ei esine. ¾ sünteesib meie organism kolesteroolist ise ning ülejäänu peaksime saama toidust. Läänelikku toitumisharjumust vaadates, kus liha ja lihatoodete tarbimine on väga suur, on ka probleemiks liigne kolesterooli hulk kehas. Lühiajaliselt liigne kolesterool kehas meile muresid ei tekita, kuid selle mõõdukuse hoidmiseks tuleks süüa kiudaineterikast toitu ehk teravilju ja aedvilju. Kuna me enamasti tarbime rohkem oomega-6 rasvhappeid toiduga, kui oomega-3, siis toon alljärgnevalt välja mõned “tipid”, kuidas parandada oomega-3 ja oomega-6 vahelist tasakaalu meie kasuks:
Milliseid valikuid siis erinevate rasvade osas teha? Eelkõige võiks ikka valida vähendatud rasvasisaldusega piimatooted (jogurt, kodujuust, juust),kuid mitte täiesti rasvavabu; eelistada taist liha ning kana puhul nahk eemaldada; rasvasema liha puhul eemaldada üleliigne nähtav rasv; mitte ainult praadida toitusid, vaid selle asemel vahel keeeta, hautada, aurutada; rapsiõli on praadimiseks hea ning oliiviõli pigem salatitesse (sellega võib ka praadida, kuid sellisel juhul ei tohiks seda suitsema lasta); hapukoore ja vahukoore asemel kasutada salatites ja mujal maitsestamata jogurtit või kreeka jogurtit; kui osta poest valmistoitu, siis lugeda pakenditelt infot rasvasisalduse kohta ning eelistada madalama rasvasisaldusega tooteid, või veel parem, valmista meelepärane toit ise. Rasvade teemal võiksin kirjutada veel ja veel, kuid tänaseks postituseks aitab! Tarbide rasvu mõõdukalt ja targasti, siis olete rõõmsad ja heatujulised! 😊 Mari-Anne www.toitumine.ee G. Wells. (2017) “Koosmõju efekt. Maga, söö, liigu, mõtle paremini.” Pegasus  Käesolevas postituses jagan Teiega täistaimse banaanikeeksi retsepti, mis muuhulgas on ka gluteenivaba, laktoosivaba ja suhkruvaba. Märgin ka ära selle, et kelle organismil gluteeni- ja laktoositalumatusega probleeme ei esine, siis ei soovita neid oma menüüst asjatult välja lõigata.
Käesolev keeks on "kogemata" kõige vaba, aga sealjuures kõigest heast pungil! :) Vaja läheb: 2 suuremat banaani 1 klaas mandlipiima (kasutasin magusamat) 70 g rukkijahu 70 g tumedat toortatrajahu näpuotsaga soola kaneel teelusika otsaga söögisoodat suurem peotäis kuivatatud jõhvikaid Valmistamine: saumikserda või blenderda banaan ja mandlipiim ühtlaseks. Lisa kuivained. Sega kõik ühtlaselt läbi, lisa jõhvikad. Vooderda keeksivorm küpsetuspaberiga ning vala taigen sisse. Küpseta 200 kraadi juures 50 minutit. Kuumana on keeks veel pisut pehme, kuid järgmisel päeval jahtunult on suurepärane! Vanemate postituste seas on sarnase retseptiga vegan keeks juba olemas, kuid see siin on natuke teiste koostisosadega. Mandlipiima sobib asendada mõne teise taimse piimaga, jahusid samuti sobib asendada mõne teise jahuga ning jõhvikaid datlite või ploomide või rosinatega. Ole aga loov! :) Päikest! Mari-Anne Hei-hei! Minu lubatud viimane "update" mis puudutab sünnitusest taastumist.
Nimelt tänaseks on möödas 3 kuud ja 11 päeva. Võtan end siin viimased 11 päeva kokku, et teha lühike ülevaade ja kokkuvõte sellest, milline on hetke olukord. Täna saan kirjutada, et tunnen, end täpselt sama hästi kui enne rasedust. Kui veel kuu aega tagasi andis keha natuke märku, et pole veel täielikult taastunud, siis tänaseks vist küll juba on! :) Jõuharjutustega kava teen kaks korda nädalas - saalis või staadionil, oleneb võimalustest. Kui viitsin ja jaksan, siis aeroobset (sörkimine) teen lisaks mõnel lisapäeval. Spinnaratast kodus ei ole sõitnud nüüd viimasel ajal üldse, kuidagi momendil ei sobi see päevakavasse ja ei ole nagu huvi ka. Seda on hea kasutada külmadel sügisilmadel ja lumistel talvepäevadel aeroobset tehes. Olen püüdnud rõhku panna venitusharjutustele ja võimlemisharjutustele. Neid püüan ikka teha nädalas mitmel korral. Toitumise osas on kõik tavapärane. Täpsel kaloraažil silma hetkel peal ei hoia, aga umbkaudu tean kui palju tarbin. Ma arvan, et igapäevane kaloraaž on hetkel nii 2400-2600 kcal, olenevalt päevast. Söön palju, sest isu on hea. Hommikuks endiselt peamiselt putru marjade, kodujuustu ja maapähklivõiga, lõunaks wokirooga, vahepalaks piimatoodet või taimset jogurtit koos erinevate lisanditega ja õhtusöögiks wokirooga, sooja salatit tugevama süsivesikuga (teraviljatootega vms). Pea iga päev mahub ka menüüsse natuke midagi magusat. :) Igapäevaselt tuleb õhtuks samme kokku ka tavaliselt 10 000-15 000. Jalutamist meil ikka on, mida naudivad meie peres kõik! :) Kehakaal on natuke langenud viimase postitusega võrreldes. Ühel hommikul olin 60,9 kg, mis oli tore üllatus. Tavaline kaalunumber viimasel kuul hommikuti on olnud 61,5 kg. Seega võin rahul olla - söön palju ja hästi ning kehakaal on normis! :) Septembrist plaanin hakata oma kaloraaži taas korrektsemalt jälgima, selleks et olla ikka kursis täpse energia saamise ja kulutamisega. See puhtalt "ametialane" huvi! :) Seniks aga naudime veel viimaseid augustipäevi ja ilusat nädalat kõigile! Mari-Anne  Jagan Teiega üht lihtsasti valmistatavat, tervislikku ja maitsvat kaerapätside või kaeraküpsiste retsepti. Need on tekstuurilt mõnusad pehmed ja sobivad imehästi vahepalaks või magustoiduks põhitoidukorra järel.
Vaja läheb: 1 muna (soovituslik mahemuna ikka:)) 50 g kiirkaerahelbeid 70 g täisterakaerahelbeid 2 spl kookosrasva (sulatatuna) 1 suurem banaan näpuotsaga soola 30-40 g šokolaaditükke (spetsiaalsed küpsetamiseks mõeldud, siis ei sula ära ahjus) pool klaasi Alpro taimset piima (mina kasutasin Indiapähkli oma, aga sobib ka iga teine taimne piim ning sobib kindlasti ka lehmapiim) 1/2 tl soodat Valmistamine: Aseta blendrisse muna, kookosrasv, banaan ja piim. Sega ühtlaseks massiks. Vala segu kaussi ja lisa kaerahelbed, sool, sooda ja šokolaaditükid. Sega kõik läbi. Lase segul umbes 15 min taheneda, seejärel aseta ahjuplaadile teelusikada sobiliku suurusega portsud ja vajuta need kahvliga laiemaks ja õhemaks. Küpseta pätsikesi 180 kraadises ahjus umbes 35-40 min. Kui teed väiksemad ja õhemad pätsikesed, siis lõpptulemus on krõbedam ja pruunim. Sõime kohe soojalt ära paar pätsikest ja ülejäänud panin õhtul külmutuskappi. Hommikul külmutuskapikülmalt maitsesid ka suurepäraselt. Magusus oli mulle paras, kuid, kes armastab magusamat, siis teha magusamaks mee, stevia või pruuni suhkruga. Mõnusat katsetamist ja uute postitusteni! Mari-Anne Hei-hei! On aeg jällegi teha väike "update" oma tegemistest ja arengust. Nimelt tänaseks on möödas sünnitamisest täpselt 2 kuud ja 4 päeva. Ja täna saan juba kirjutada, et teen uuesti intensiivsemaid trenne ja tunnen end väga hästi. Kui sünnitusmajast koju tulin, siis juba varsti hakkasin kergemaid võimlemisharjutusi tegema (vähemalt nii palju kui keha lubas). Esimest korda jooksma läksin siis kui oli möödas täpselt 1 kuu. Jooksu tempo oli madal ning sörkisin kokku 30 minutit, mis oli üllatavalt raske.. aga siiski ülimõnus. Olin jooksmist terve raseduse igatsenud. Peale esimest jooksu hakkasin juba oma keharaskusega esimesi trenne kodus tegema. Tänaseks olen ka juba jõusaalitreeningute juures tagasi. Peale esimest jõutrenni jäid lihased ikka väga valusaks, tunne justkui ei oleks kunagi trenni teinud. Viimane jõusaalitrenn, enne pikka pausi, oli mul märsti keskel. Peale seda tegin kummilintidega, kergemate hantlitega kodus ikka trenne, aga peale esimest jõutreeningut saalis oli küll tunne, nagu poleks end mitu aastat üldse liigutanud... aga juba pärast paari jõusaalitrenni oli olukord parem ja lihased nii valusaks enam ei jäänud. Momendil olen enda jaoks avastanud uuesti trenni staadionil. Väljas on nii palav, aga siiski õhtul on staadionil nii mõnus. Staadionitrennid on lühemad ja palju intensiivsemad kui saalis, mis mulle eriti meeldib. Töö kiire ja korralik! Igapäevaselt püüan ikka liikuda ka 10 000-15 000 sammu, kuigi nende palavate ilmadega mu beebi ei taha õues olla, aga päeva lõpuks saan ilma pingutamata oma sammud siiski kokku. Hetkel mingit väga kindlat treeningplaani mul pole, vaid teen nii, kuidas beebi laseb. Eesmärgiks on iga nädal teha vähemalt 2 jõusaalitreeningut või staadionitrenni, sellele lisaks paaril päeval aeroobset (sörkimist, spinnat toas). Kindlasti on hetkel oma päevakavasse trenne keerulisem lisada kui seda oli siis kui mul beebit veel polnud, aga hästi planeerides ja tahtes on kõik võimalik. Vabandusi leida, et mitte trenni teha oleks väga lihtne, kuid asi on enesedistsipliinis, tahtejõus ja harjumuses! Tänaseks, kui möödas on sünnitusest natuke üle kahe kuu on mu kehakaal ka enam-vähem taastunud raseduseelsega samaks, ehk momendil kaalun hommikuti 61,9 kg (enne rasedust olin 61,5 kg). Praegu kui meil Eestis on nii kuum, siis kõige adekvaatsemat kehakaalunumbrit kaalul kätte saada on üsna keeruline, sest keha hoiab vedelikku kinni, kuna (vähemalt mina) tarbin vett hetkel igapäevaselt oluliselt rohkem kui varem, higistan rohkem ja kui süüa natuke soolasemat toitu, siis ka see hoiab omakorda vedelikku kinni kehas. Söömise osas on kõik endine, välja arvatud see, et juulis ei kalkuleeri ma oma kaloraaži. Kuid võin aimata, et see jääb päeva lõikes 2200-2400 kcal vahemikku. Päevas söön 3 põhitoidukorda. Hommikut alustan endiselt pudruga, käesoleval nädalal olen teinud vahelduseks pudrule kahel hommikul praemuna seemnesepikuga ja puuviljasalatiga. Lõunasöögiks ikka wokiroog ja õhtusöögiks ka midagi, mis on taldrikureegli pärane. Vahepalaks meeldib praegu süüa smuutit. Erilisi isusi ei ole tekkinud, seega võin oletada, et makrotoitained ja ka mikrotoitained on tasakaalus. :) Jagan Teiega ka oma ühe päeva kõigist toidukordadest pilti: hommikusöögiks praemuna seemnesepikul, köögiviljad ja puuviljasalat. Lõunasöögiks mozarellapasta, vahepalaks smuuti ja õhtusöögiks lõhesalat, millele lisandus ka kaks keeksiviilu (enda küpsetatud). Lisaks söögi piltidele jagan Teiega oma momendi vormist pilti. Esimene pilt on tehtud 3 päeva pärast sünnitamist ja teine nüüd 2 kuud peale sünnitust. Ühe vormipostituse teen veel siis kui möödunud on 3 kuud. Eks ole näha, kas ja millised muutused selleks ajaks aset leiavad.. seniks olge tublid ja rõõmsat suve jätku! Mari-Anne   Hei! Võtsin end täna kokku ja istusin arvuti taha ning otsustasin kirjutada postituse lugemisnurka, mida ei ole ma päris pikalt teinud (piinlik).
Kirjutan täna natukene vahepaladest, selle olulisusest, valikutest ja energiasisaldusest. Vahepala, kahe põhitoidukorra vahel, võib olla väike, kuid ka pisut toekam kui väike. Oleneb kui pikk on kahe põhitoidukorravaheline aeg. Kui see jääb 5-7 tunni vahele, siis võiks vahepala olla toekam ja sisaldada nii valke, süsivesikuid, kui rasvu. Kui aga kahe toidukorra vahe on pigem 4 tundi, siis sobib sinna vahele (vajadusel) väiksem vahepala. Vahepala, kahe põhitoidukorra vahel, aitab hoida veresuhkru taseme stabiilsena ning ära hoida suure näljatunde, mis järgmiseks toidukorraks võib tekkida ning mille tulemusel on suur oht süüa rohkem ja energiarikkamat toitu, kui organism tegelikkuses vajab. Minule isiklikult meeldib süüa natuke suurem vahepala lõunasöögi ja õhtusöögi vahele, kuna kahe viimase toidukorra vahe kipub mul jääma nii 6 või isegi 7 tunniseks. Minu igpäevane vahepala on päris suur, seda võib nimetada isegi väiksemaks toidukorraks. Mulle meeldib süüa üsna sarnast vahepala päeviti, millesse kuulub maitsestamata jogurt või Alpro taimne jogurt, sinna sisse natukene kaerahelbeid või müslit, kuivatatud ploome, seemneid/pähkleid ja üks puuvili või marju. Teinekord asendan vahepalas kaerahelbed kamaga. Mulle meeldib ka kaneel, seega seda lisan ka päris tihti oma vahepaladesse. Viimastel nädalatel olen mõnel päeval vahepala asendanud smuutiga. Smuutist olen ka varem kirjutanud oma lugemisnurgas. Nimelt seda on võimalik valmistada eneseteadmata väga energiatiheda (kõrge kaloraažiga), lisades sinna erinevaid häid ja energiarohkeid komponente (suur banaan, rasvane jogurt, rohkelt piima, palju pähklid, suure hulga maapähklivõid, terve suure avokaado, konserveeritud puuvilju, mett/muud magustajat jne). Minu smuutidesse läheb tavaliselt pool banaani, natukene (umbes 50g) külmutatud avokaadot, marju või nende asemel veel üks väiksem puuvili. Valguallikaks on tavaliselt maitsestamata jogurt või keefir (üks klaas) või vahel harvem taimne piim, mis on üsna valguvaene. Loomsele valguallikale lisan pisut külma kraanivett juurde, et lõpptulemus vedelam jääks. Veel lähevad smuuti sisse jäätükid. Palavatel ilmadel on jääkülm smuuti väga mõnusaks vahepalaks. Heaks nipiks on sügavkülmutatud banaaniviilud ja avokaadod. Ise ostan koju külmutatud ja tükeldatud avokaadot ning banaani tükeldan ise ära ja panen sügavkülma (panen mitu banaani korraga, siis hea võtta kui smuuti tegemiseks läheb). Suurepärane mõte on smuuti sisse lisada lisaks puuviljadele ka mõnd köögivilja. Eriti hea viis on smuuti kaudu köögivilju lastele sisse sööta, kui nad neid tavalisel kujul eriti ei taha, nt brokkolit, spinatit, porgandit, kurki vms. Banaanist magusa maitse saanud smuuti sees ei ole köögivilja maitset võimalik tuvastada, kuid organismile on tagatud vajalikud vitamiinid. Suuremaks vahepalaks sobib väga hästi veel või-leib või paar galetti juustu/singi/hummusega. Lisandiks värskete köögiviljade lõigud. Randa ka hea ja mugav kaasa võtta! :) Väiksemaks vahepalaks sobib "käigupealt" haarata kotist (kodunt kaasa võetud, ehk eelnevalt planeeritud) puuvili ja peotäis pähkleid (nt suur õun ja 20 g mandleid). Mulle meeldib mõnel päeval süüa vahepalaks paar ruutu tumedat šokolaadi ja juua tassi kohvi. Šokolaadi asendab mõni päev paar galetti maapähklivõi ja banaaniga või šokolaadikattega riisigalett. Kuumal suvepäeval sobib vahepalaks ka hästi väiksemat sorti jäätis (ei pea valima poest "Eriti rammusat", vaid piisab ka "Väikesest Tomist":)). Kui põhitoidukorrad on söödud iga nelja tunni järel "taldrikureegli" päraselt, jood päeva jooksul piisavalt vett (1-1,5l) ja unetunde on päevas piisavalt (vähemalt 8h), siis võib olla, et Sa ei vajagi vahepalasid. Toimida tuleb oma enesetunde järgi! :) Ilusat suve jätku ja naudime soojasi ilmasid! :) Mari-Anne  Hei! Tänaseks olen ühe imearmsa (loe kõige armsama üldse) pisikese tüdrukutirtsu ema. Meie väike preili sündis 12. mail (2 päeva pärast tähtaega). Tänases postituses näitan Teile pilte, kuidas 9 kuuga mu kõht kasvas ja milline see nüüd 16 päeva pärast sünnitust on. Saan rõõmuga tõdeda, et mitte ühtegi venitusarmi veel tänaseni välja löönud kõhu peal ei ole. Kas mul läks hästi ja pääsesin neist või oli abi toorkakaorasvast, mida iga päev, järjepidevalt, enda kõhule määrisin - seda ma ei tea! Raseduse esimesel kuul oli mu kaalunumber 61,5 kg. Teadsin kohe, et normaalne kaaluiive 9 kuu möödudes võiks olla 10-15 kg. Sellesse vahemikku oli minul ka kindel plaan jääda. Minu suurimaks hirmuks kogu raseduse vältel oli see, et äkki mul tekivad meeletud söögiisud, millele on raske, kui mitte võimatu, vastu panna. Lisaks kartsin, et mu beebi kasvab kõhus liiga suureks ja sünnitus on sedavõrd raskem ja taastumine pikaaegsem. Hirme ja kartusi oli ikka, nii nagu vast kõigil esmastel emadel. Aga lähme siis algusesse. Septembris ma endast pilti ei teinud (kogu tohuvapohus läks see lihtsalt meelest). Kuid oktoobrist juba tuli mõte, et võiks iga kuu 1. või 2. kuupäeval teha pildi, et hiljem oleks huvitav vaadata, kuidas kõhuke kasvab ja ehk kirjutada blogisse üks postituski. Mõeldud - tehtud.   Kogu kaaluiive 9 kuu jooksul oli kokku 10,3 kg. Olin väga rõõmus, kui tähtajaks ei tulnud rohkem kaalu juurde, lootuses, et beebi ei ole väga suur ja üleliigsetest kilodest ei ole peale sünnitust väga raske vabaneda. Ma sõin terve raseduse aja väga-väga korralikult. Eelmistes ülevaatlikes postitustes ma juba olen kirjutanud oma kaloraažist ja makrotoitainelistest vahekordadest, seega siin seda enam eraldi välja ei tooks. 5. kuul tuli minul kehakaalu kõige rohkem juurde, seda oli 2,8 kg. See natuke ehmatas mind, sest kartsin, et kui sellise tempoga tuleb nüüd lõpuni, siis olen sünnitama minnes ikka päris suur, aga õnneks nii ei läinud! :) Sünnitusmajast koju tulles 14. mail astusin kaalule ja see näitas 67 kg. Sealt edasi on igapäevaselt kenasti langenud. Järgmine 3-osaline pilt on tehtud nüüd peale sünnitust.  Millal ma trenni hakkan jälle tegema, seda ütleb mulle mu personaaltreener (loe Olev) ja praegu ta seda ei luba mul veel teha. Kuigi nii suur soov ja tahe oleks minna sörkima, seda ei ole ma teinud eelmisel aasta lõpust (viimati sörkisin 25.detsembril). Jõutreeningute juurde naasen ka kindlasti tagasi, kuid kõhu- ja kerelihaseid võib treenida alles 8 nädala möödudes.
Momendil kärutame pisitirtsuga hoogsalt iga päev õues. Samme tuleb päeva peale ikka kokku nii 15 000 kanti. Mõni päev natuke vähem, teine päev jälle natuke rohkem. Kõige olulisem on, et lapse tervisega on kõik korras ja kui emme on õnnelik ja rõõmus, siis on seda ka beebi. Mina oma kogemusest julgen soovitada igal beebiootel emal liigutada end regulaarselt kuni sünnituseni (juhul kui arst ei ole midagi muud soovitanud) ning toituda võimalikult mitmekülgselt ja vastavalt energiavajadusele, see loob eeldused selleks, et ei tekiks liigset ülekaalu emale peale sünnitust ja ka beebil on kõik vajalikud toitained tagatud kogu 9 kuu vältel. Kindlasti tuleb trenni teha mõõdukalt ning vastavalt enesetundele. Naisterahva keha on vägev. Kuidas tuleb ta toime kõhu kasvamisega, sünnitamisega ja kuidas taastab oma esialgse kuju. Kui kellegil on küsimusi ja mõtteid raseduse ja taastumise kohta, siis jagage neid minuga! :) Seniks kõike ilusat ja naudime kevadet! Mari-Anne Hei-hei! Teen pisikese "update´i" meie praegustest toimetustest. Suures plaanis on kõik muutusteta. Beebi sünnikuupäev läheneb (natuke on veel minna), kuid õnneks enesetunne on mul endiselt hea ja energiline.
Paljud tuttavad, kellel on laps või lapsed, hoiatasid mind raseduse alguses, et oleksin valmis, et raseduse lõpus on raske olla, energiat väga pole, liigutada end raske, keha läheb paiste ja hakkab vett kinni hoidma jne. Mina siin mõtlen hirmuga, et kui mul senini pole selliseid seisundeid veel olnud, siis millal need tulevad?! Kas siis kui laps on sündinud või tahab kõhubeebi palju üle tähtaja minna, et minuni pole veel eelpool kirjeldatud tunded jõudnud...?! Kui tavaolukorraga võrrelda, siis muidugi on natuke raskem mõningaid igapäevatoimetusi teha, aga seda vaid seetõttu, et kõht jääb ette (seda ka alles nüüd kahel viimasel kuul). Kõndimise tempo on ka kindlasti natuke aeglasem ning kiire tempo juures on raskendatud väga emotsionaalne kõnelus, võtab natuke hingeldama! :):):) Viimastel päevadel on natukene alaselg tunda andnud, aga ka mitte nii palju, et see midagi takistaks tegemast. Kaaluiive raseduse algusest (61,5kg) tänahommikuse seisuga (71,6kg) on 10,1 kg. Tegelikult ei ole ma nii madalat kaaluiivet enda eraldisesivaks eesmärgiks püstitanud, kuid on läinud nii. Arsti sõnul on kõik väga hästi! Loomulikult plaanisin jääda normivahemikku, milleks on 10-16 kg minu KMI puhul. Kindlasti normi alampiiri kaalunumbris on toetanud minu aktiivne eluviis ja teadlik toitumine (mitte just vähese söömine:)). Igapäevaselt olen ikka endises rutiinis. Hommikuti ajab mind äratuskell kell 7.00 üles. Nädalavahetustel magan ikka natuke kauem, aga argipäevadel püüan Oleviga ikka üht tempot hoida (hommikul enam-vähem samal ajal üles ja õhtul koos magama). Enamus päevadel on mõnus väike päevauni ka endale lubada, kui päeva esimesed toimetused on tehtud. Nüüd sel ajal, kui olen töölt kodune olnud, siis igapäevaselt tuleb samme ka omajagu, alla 15000 ikka väga ei ole. Eelmise nädala sammude summa kokku oli 139 436. Neid kogub nii kergesti, sest liikumist on palju - hommikul tuleb üks pikem jalutuskäik ja õhtul ikka kõik koos (Olevi ja Jaaguga) või koos emaga ja tema koeraga. Ja nii need kogunevad... :) Raseduse alguses, kui olin kuulnud igasuguseid hirmujutte, olin ka üsna veendunud, et pikutan raseduse lõpus päevad voodis ja loen raamatuid, aga tõsiasi on see, et pikutan üsna vähe, aga raamatuid loen küll palju. Lisaks igapäevasammudele teen ka 2 korda nädalas kergemat lihastrenni ja 2 spinnarattatrenni. Igapäevase aktiivsuse hulka kuulub ka kindlasti võimelmisharjutused ja esmaspäevane rasedate jooga (veebisilla kaudu). Ülitore joogatreener Pelgulinna sünnitusmajast viib seda läbi - Meelike. Soovitan soojalt kõigile beebiootuse ajal sellest osa võtta! Ma olin üsna veendunud, et kui nüüd üks hetk kui jõusaalid avatakse, siis on suur soov ja tahe minna trenni sinna, aga kui see hetk käes nüüd on, siis momendil mind sinna väga ei tõmba. Koduste- ja ka õuetreeningutega on mõnus rutiin tekkinud ning ei tahaks seda lõhkuma hakata. Kui vahepeal poleks mitmekuust jõusaalitrenni pausi vahele tulnud, siis usun, et treeniksin ikka paar korda nädalas endiselt jõusaalis. Nüüd natuke toidujuttu ka. Minu menüü on enamikel päevadel väga sarnane: hommikusöögiks ikka puder kodujuustu, marjade, maapähklivõiga. Eripäevadel natuke erinev puder - kaeraklii, kaerahelbe, hirsihelbe. Need momendil lemmikud. Marjad ka vahelduvad igapäevaselt. See on selline tugev hommikusöök, umbes 550 kcal, mis hoiab lõunani väga hästi kõhu täis. Lõunasöök on umbes 12.00 aeg ja selleks on nädalavahetusel valmis tehtud toit, mille olen karpi pannud. Üldiselt on selleks riis/pasta/kinoa/odrakruup/tatar koos köögiviljade ja seemnete/oliiviõliga ja taimse valguga. Taimseks valguks kasutan nädalate lõikes erinevaid produkte - tofu, soya, temphe, hernevalk jakindlasti oad/kikerherned. Lõunasöögile järgneb alati 2-3 ruutu tumedat šokolaadi ja tassike piparmünditeed. See on nii minu combo lihtsalt. Lõunasöögist seisab kõht kenasti 15.00-16.00 täis. Lõunasöögi kaloraaž on umbes 600 kcal. Siis söön vahepala, milleks on maitsestamata jogurt/sojajogurt müsli/kaerahelvestega, puuviljaga ja pähklitega. Selle teen hommikupudru keetmise ajal valmis ja kui nelja paiku seda sööma hakkan on mõnusalt see oma maitsed välja andnud ning tummiseks tõmmanud. Selle kaloraaž on nii enam-vähem 450-550 kcal. Õhtusöögi sööme enne 20.00 tavaliselt. Õhtusöögiks on erinevad toidud, mille järgi parasjagu soov on. Mõned näited: kala, ahjuköögiviljad, wrapp, omletirull tortilla sees, värske salat koos lisanditega jne. Õhtusöögi kaloraaž kipub mul olema kõige suurem. Tihti 700 kcal ja rohkemgi. Kui kaloraaž päevas kokku arvutada, siis selleks on nii enam-vähem 2400 kcal. Mõnel päeval natuke vähem ja teisel natuke rohkem. Pean tunnistama, et ega ma pole elus kunagi varem nii palju söönud ja sellises vahekorras makrotoitaineid veel: (eilse päeva kaloraaži põhjal) süsivesikuid: 297g (45%), valke: 114g (19%), rasvu: 90g (34%). See on väga ligilähedane Eesti toitumissoovituste ideaalile ja pean tunnistama, et kindlasti on hea kütus (loe toit) minu tänase enesetunde ja heaolu taganud. Kui beebi on käes ja sünnitus seljataga, siis saan püstitada juba uued eesmärgid toitumist ja liikumist silmas pidades, vastavalt enesetundele ja uuele olukorrale ja elukorraldusele. Kindlasti plaanin teha ühe postituse kehakuvandist ja kehaga toimuvatest muutustest (koos piltidega), kuidas kõht on kuudega kasvanud ja kuidas see tagasi hakkab tõmbama. Milliseid jälgi see kehale jättis ja milliseid tooteid ma kasutasin, et võimalikult vähe veinitusarmi tekiks. Aga sellest juba edaspidi, seniks ikka püsime rõõmsad ja aktiivsed! :) Päikest! Mari-Anne |
