TERVISEJUHT
  • Lugemisnurk
  • TEENUSED
  • Meist
    • MI töövahend toitumisnõustajatele
  • KONTAKT

HEAD ISU!

Kolesterool - meie vaenlane või...?  Kiudained - milleks ja kellele?

24/7/2019

0 Comments

 
Võib-olla oled kuulnud kedagi ütlevat, et kolesterool on lubatust kõrgem või oled sattunud lugema artiklit pealkirjaga: "10 toitu, mida vältida, et kolesterooli kõrgenemist vältida" või hoopis "10 nippi, kuidas kolesterooli alandada" jnejne. Ühesõnaga ma olen veendunud, et seda sõna oled ikka kuulnud! Aga räägime nüüd mis asi see kolesterool siis ikkagi on? See on rasvalaadne ühend, mis on inimorganismi loomulik ja vajalik komponent. Kolesterooli kasutatakse sapphapete ja osade hormoonide (ka suguhormoonide) tootmiseks, aga ka rakumembraanide struktuuris. Kolesterooli saab inimene toiduga, kuid seda tekib ka inimkeha rakkudes. Kolesterooli süntees on väga hästi reguleeritud ja selle (piisav) kogus rakkudes vähendab sünteesi organismi enda poolt. Inimorganimi ainevahetus vajab üle ühe grammi kolesterooli päevas, millest suurema osa sünteesib organism ise ja osa kaetakse toiduga. 
Toidus olevast kolesteroolist enamik ei imendu ega jõua verre, seetõttu toiduga saadavat mõõdukat kolesteroolikogust kartma ei pea. Toidukolesterooli imendumine väheneb, kui selle toiduga saamine suureneb. Lühiajaliselt toidust saadav liigne kolesterool ei ole tervisele ohtlik, aga pidevalt kolesterooli ja küllastunud rasvhapete liigtarbimist tuleks hea tervise huvides vältida. Kui toidukolesterooli saadakse kestvalt väga palju, siis suureneb kolesteroolirikaste sapikivide ning teiste riskifaktorite olemasolul ka südame-veresoonkonnahaiguste tekkerisk. Eesti toitumissoovituste kohaselt võiks kolesterooli saamine toiduga jääda keskmiselt  alla 300 mg päeva kohta. 
Kõige rohkem on kolesterooli munades (munakollases), maksas, rasvases liha- ja piimatoodetes. Kindlasti ei tohiks eelpool nimetatud toiduaineid oma menüüst eemaldada, kartes kolesterooli liigset kõrgenemist, vaid süüa neid mõõdukalt ning vastutustundlikult, sest neid toiduainetes on ka väga palju häid ja kasulikke omadusi inimorganismile. 
Järgmised sõbrad, kellest kirjutan on kiudained. Kiudained kuuluvad süsivesikute hulka. Kiudained keha ei seedi. Kiudainetel on oma roll meie toidulaual. Need tagavad kiirema täiskõhutunde ja normaalse seedimisprotsessi, lisaks sellele hoiavad kiudained vere kolsteroolitaseme stabiilsena. Aitavad normaalset kehakaalu hoida ning vähendavad riski haigestuda teist tüüpi diabeeti. 
Kuidas need aitavad normaalset kehakaalu hoida? Kiudaineterikkad süsivesikud aeglustavad toitainete imendumist ja ennetavad hüppelist veresuhkru tõusu. 
Kiudaineid leidub vaid taimses toidus: täisteratooted (täisterariis, -pasta, rukkileib, tangud, puu- ja köögiviljad, kaerahelbed, marjad, kaunviljad. 
Kiudaineid peaks täiskasvanud inimene päevas tarbima 25-35 g. Üks gramm kiudaineid annab 2 kcal. 
Elus kõige kohta sobitud võtmesõna "mõõdukus", nii ka kolesterooli kui kiudainete tarbimise kohta. 

Uute postitusteni!
​Mari-Anne
0 Comments



Leave a Reply.

    Teemad

    All
    Eluviis
    Lihavaba
    Magus
    Soolane

    varasemad

    March 2023
    September 2022
    August 2022
    June 2022
    May 2022
    April 2022
    March 2022
    February 2022
    January 2022
    December 2021
    November 2021
    October 2021
    September 2021
    August 2021
    July 2021
    May 2021
    April 2021
    March 2021
    February 2021
    January 2021
    December 2020
    November 2020
    October 2020
    August 2020
    July 2020
    June 2020
    May 2020
    April 2020
    March 2020
    January 2020
    December 2019
    November 2019
    October 2019
    September 2019
    August 2019
    July 2019
    June 2019
    May 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    January 2019
    December 2018
    November 2018
    October 2018
    September 2018
    August 2018
    July 2018
    June 2018

Powered by Create your own unique website with customizable templates.
  • Lugemisnurk
  • TEENUSED
  • Meist
    • MI töövahend toitumisnõustajatele
  • KONTAKT