Lõunasöök - mida süüa? mis kell? kui palju?

​Lõunasöök – mida süüa, mis kell, kui palju?
Iga päev peaks sisaldama hommiku-, lõuna-, ja õhtusööki. Nende vahele võiksid ära mahtuda veel 1-2 vahepala. Iga põhitoidukorra vahe võiks jääda 4-5 tunni vahele.
Toidukordadevaheline protsentuaalne jaotus päeva lõikes võiks olla järgmine:
Hommikusöök 20-25%
Lõunasöök 25-35%
Õhtusöök 25-30%
Vahepalad kokku kuni 25%
Kui hommikusöögiks on söödud toekas, mitmekülgne ja tasakaalustatud toidukord (hommikusöögi variante leiad vanade postituste seast), siis lõunasöök võiks tulla nii 5 tundi peale hommikueinet.
Lõunasöögiks peaks olema samuti väga toekas ja tasakaalustatud toidukord (valgud, rasvad, süsivesikud õiges vahekorras). Kõige parem viis oleks oma lõunasöök ise kaasa võtta tööle/kooli, sellisel juhul on kindlustatud, et keha saab kõik vajaliku, et olla ülejäänud päev produktiivne, energiline ja ei tekiks vajadust erinevate näkside vastu.
Toidukorda planeerides tuleks lähtuda taldrikureeglist. Selle kohaselt peaks pool taldrikust sisaldama köögivilju (kuumtöödeldud või/ja värskel kujul), veerandi taldrikust peaks ära katma toekam süsivesik ja viimasel veerandil peaks olema valguline osa.
Poolele osale taldrikust on väga sobilik panna kuumtöödeldud köögivilju (ahjus tehtuna või pannil küpsetatuna), samuti sobib värske salat. Kuid siinkohal soovitan kindlasti salati ise valmistada, kuna poesalatid sisaldavad lisaks köögiviljadele tavaliselt ka suurel määral rasvu ja suhkruid. Kodusele salatile soovitan kindlasti lisada kvaliteetset salatiõli, milleks sobib oliiviõli, kreekapähkliõli vms, kuid suhkrut kindlasti sinna lisada pole vaja.
Veerandi osa taldrikust peaks katma toekam süsivesik, milleks sobivad väga hästi kartul, tatar, kinoa, riis, odrakruup, pasta vms teravili.
Viimasel veerandil peaks taldrikul olema valguline osa. Selleks sobib hästi liha, kala, kuid ka muna, kodujuust. Taimsetest valguallikatest oad, kikerherned, sojatooted, temphe (minu üks lemmikuid), tofu. Soja ja tofu ja neist tehtud toodete puhul ole kriitiline ning vaata, millest tooted on valmistatud, kui palju ja mida neisse lisatud on. Ohukohaks on siinjuures rasvade kõrge osakaal.
Kui kasutad loomsest valgust rasvasemat produkti, näiteks veisehakkliha või lõhet, siis rasvade seisukohalt on norm juba täis, kui aga sööd väherasvast kala, kanaliha vms, siis tuleks rasvu lisada. Rasvadena sobib lisada avokaadot, taimset õli, seemneid või pähkleid.
Kindlasti iga toidukord ei peaks sisladama magustoitu. Muidugi ruuduke või kaks tumedat šokolaadi on teinekord omalkohal, aga seda mitte iga päev, sest sellest on kiire uus harjumus tekkima. Magusasoovi kustutab kenasti ära klaas vett juua peale toidukorda ning närimiskummi närimine.
Meie juba pea aastakese oleme vahetanud kõik loomsed toiduained mahedate vastu. Sellest tulenevalt me sööme kanaliha väga harva (väljaspool kodu vaid). Loomsest valgust on meie kodus vaid esindatud Mahe Liivimaa lihaveise liha, mahedad kanamunad otse talust, piim ja piimatoodetest ka peamiselt väikeettevõtete toodang ning jogurt on vahetunud peamiselt taimse jogurti vastu, milleks on Alpro maitsestamata kreekajogurt.  Ka juust on mahe. Kala ostaksin ka parima meelega otse kalameestelt, aga seda võimalust mul kahjuks pole.
Mina nädala sees pea üldse liha ei söö, kuid Olevile ikka valmistan väiksema koguse mahedat liha, selleks on ahjuliha või hakkliha tavaliselt. Kogus on väike ning sellele lisandub taimne valguallikas, mis olenevalt nädalast on läätsed, kikerherned, oad vms.
Minu lõunasöögi valguosa katavad ära olenevalt nädalast läätsed, oad, kikerherned, tofu, temphe.
Miks meie oleme oma loomse toidu osakaalu nii palju viimase aasta jooksul vähendanud on just põhjusel, et inimene ei vaja rohkem valku ühes päevas kui 1 g kehakaalu kohta. Momendil, kuna oleme Oleviga mõlemad aktiivse eluviisiga ning treenime mitmeid kordi nädalas, on valgu osakaal meil umbes 1,5 g kehakaalu kohta.
Mahetoodete teed oleme läinud just seetõttu, et toetada väikeettevõtjate ettevõtmisi ja loomade kasvatamist, sest neis farmides hoolitsetakse loomade eest paremini, kui suurtööstustes ning loomade heaolule pööratakse rohkem tähelepanu ning luuakse elamiseks paremad tingimused, selleks aga kulub ettevõtjatel rohkem tööjõudu ja resurssi ning meie soov on neid toetada ja tunnustada selle eest.   
Olen isiklikult arvamusel, et inimene on segatoiduline ning vajab kõikide mikro- ja makrotoitainete kättesaamiseks nii loomset kui taimset toitu. Peamiselt peaks toidulaud koosnema taimsest toidust kindlasti. Eestlaste liha ja lihatoodete tarbimise sagedus on kindlasti liiga sage ning kogused on vajalikkusest palju suuremad. Kui inimene otsustab minna vaid taimse toidu teed ei tohiks olla see kindlasti kellegi poolt hukka mõistetud. Veganite menüü tasakaalustamine vajab kindlasti suurt teadlikkust ja oskust.