Hei! Tänaseks olen kolmest peamisest makrotoitainetest jõudnud järjega kolmandani, milleks on toidurasvad. Toidurasvades olevad rasvhapped jagunevad küllastunud rasvhapeteks (juust, koor, rasvased piimatooted, rasvane liha), mono- ja polüküllastumata rasvhapeteks (taimsed õlid, kala, pähklid, seemned). Normaalseks elutalitluseks vajab organism neid kõiki. Millistest allikatest ja millises koguses meie organism neid vajab? Sellest kohe kirjutan natuke pikemalt. Taimsetes rasvades ehk lipiidides on ülekaalus küllastumata rasvhapped ja need on vedelad, nt taimsed õlid. Erandiks on kookosrasv. Kaht rasvhapet ei ole organism suuteline ise tootma ning nendeks on oomega-6 (päevalilleseemned, nisuidud, seesamiseemned, pähklid, sojaoad) ja oomega-3 (rasvased kalad, linaseemned), mistõttu peab neid saama toiduga. Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastunud rasvhapped ja need on tahkemad, näiteks seapekk. Viimaste seas on erandiks kalaõli, mis on vedel. Taimsed õlid sisaldavad ka küllastunud rasvhappeid ning loomses toidukraamis on üsna palju küllastumata rasvhappeid. Rasvad on organismile väga olulised, nende ülesandeks on mitmete teiste ülesannete seas olla organismile energiaallikaks, osa võtta organismi kasvuprotsessidest, aitavad organismil imendada rasvlahustuvaid vitamiine ja mis peamine, rasvad annavad toidule maitset ja lõhna. Organism vajab erinevaid rasvhappeid järgmises vahekorras: küllastunud rasvhappeid kuni 10% kogu rasvhapete tarbitavast protsendist, monoküllamstumata rasvhappeid 10-20%, polüküllastumata rasvhappeid 5-10%, transrasvhappeid maksimaalselt 1% (kiirtoit, küpsetised, osad margariinid). Inimene, kelle päevane energiavajadus on 2500 kcal, võiks tarbida rasvu 70-97g. Protsentuaalselt kogutoiduenergiast võiksid rasvad moodustada Eesti toitumissoovituste kohaselt 25-35%. Kui rasvu tarbida pikemaajaliselt alla soovitusliku koguse mõjutab see organismi negatiivselt väga mitmel moel, näiteks nõrgeneb organismi vastupanuvõime haigustele ning nõrgeneb immuunsus. Teisalt kui tarbida rasvu soovituslikust rohkem mõjutab see tervist ja organismi seeläbi, et inimene saab liigselt energiat, mida ta ei suuda ära kulutada ning see üleliigne energia ladestub rasvarakkudena kehasse, mille tagajärjel tekib ülekaalulisus ning rasvumine. Rasv peidab end väga hästi, näiteks leidub peitrasvu juustus, vorstitoodetes, saiakestes, rasvastes piimatoodetes. Seega on oluline oskus lugeda pakenditelt toitainelist informatsiooni, mille tulemusel on võimalik vältida üleliigset energia saamist. Kui organismi päevane energivajadus on 2500 kcal, sellisel juhul oma päevase vajaliku koguse ravhappeid saaks organism kätte järgnevaid tooteid süües: 25-35 g pähkleid, 30-40g võid või õli, ja umbes 30 g jääks peiedetud rasvade arvele. Kokkuvõtteks on rasvhapped ehk lipiidid erinevas vanuses inimestele, alustades beebidest lõpetades eakatest, väga olulised ning täidavad meie kehas väga mitmeid funktsioone, kuid nende tarbimisel tuleks olla teadlik ning tähelepanelik, mida ja kui palju tarbida, sest just rasvhapped annavad meile kolmest makrotoitainest (valgud, süsivesikud, rasvad) kõige enam energiat 1 g kohta 9 kcal. Seega tarbime rasvu teadlikult ja mõõdukalt! Kõike head Teile ja juba järgmise postituseni! Mari-Anne Kasutatud kirjandus: "Normaalne söömine" M. Zilmer, U. Kokasaar, A. Lill www.toitumine.ee
0 Comments
Leave a Reply. |
Teemad
All
varasemad
March 2024
|