Hei-hei! Täna kirjutan postituse teemal, mis puudutab erinevate toodete pakenditel olevat informatsiooni ning selle lugemise oskuse olulisust. Ikka selleks, et teha parimaid valikuid.
Ükskõik, mis toodet poest ostma minna: kastmed, liha, piimatooted jne, on erinevate toodete valik ülisuur. Inimestel on raske orienteeruda, milline toode võtta ja milline jätta. Üks väga suur faktor, mis mõjutab ostuvalikuid, on kindlasti toote hind. Hinnad on toodetel erinevad ning erinevate poodide võrdluses samuti tihti väga erinevad.
Kui meie pere teeb toiduvalikuid poes, siis meie orienteerume valides peamiselt toidu makrotoitainete koostisest. Ehk inimkeeli, võrdleme energiasisaldust, toiduvalke, rasvu, süsivesikuid ja lisatud suhkruid. Loomne produkt peaks sisaldama enda koostises rohkem valku kui rasvu (liha puhul valku ligi 20g ja rasvu alla 10g) ning tooteid võrreldes rasvarikkam jääb meist letile ning rasvavaesem tuleb koju. Näiteks  veisehakklihal ja veisehakklihal on väga suur erinevus. Üks hakkliha annab 100g kohta energiat rohkem kui 200 kcal ja teine kõrval annab natukene üle 100 kcal. Sama lugu on kastmetega (majonees), piimatoodetega (nt kreeka jogurt). Piimatoodetes tuleks eeskätt võrrelda süsivesikute sisisaldust (ka lisatud suhkruid) mitte niivõrd rasva sisaldust, kuid ka rasvasisaldus on neis erinev.
Eile läksin selle eesmärgiga poodi, et tooteid pildistada ja nendest võrdlus ka teieni tuua. Alljärgnevalt on erinevad tooted, nende võrdlus ja illustreerivad pildid, mis on kahjuks üsna halva kvaliteediga.
Esimesena võtan "luubi alla" kaks erinevat veisehakkliha:

Vasakpoolsel pildil on Rakvere veisehakkliha ja paremal pool Rakvere "Extra protein" veisehakkliha. Vasakpoolne toode sisaldab 100 g kohta 18g rasvu, kuid parempoolne vaid 6g rasvu. Toote nimetusest võiks järeldada, et "Extra protein" hakkliha on palju valgurikkam, kuid siiski lähemal vaatlusel selgub, et mitte. Valke on vasakpoolses vaid 4g rohkem, mis ei ole märkimisväärne erinevus. Pakendile "Extra protein" asemel oleks sobilik müügiartikkel hoopis kirjutada "Low fat." Viimane näide ja selle kriitiline lugemisoskus näitab aga seda, et reklaamlaused on väga eksitavad ning nende "lõksu" kukkuda on võhikul ülimalt kerge ja naiivne. Kasvatagem teadlikkust ja loeme pakenditelt meile olulist ja kasulikku informatsiooni! :)
Sama näite saaksin tuua ka Rakvere seahakkliha kohta, kus tavalises seahakklihas on rasvu 100g kohta umbes 20g ja enam, aga "Extra Protein" seahakklihas samuti vaid 6-8g. 
Järgmiseks võrdluseks tuleb sealihast sink. Pealtnäha on tegemist ühe ja sama tootega, kuid tegelikkus on midagi muud. 
​

Vasakpoolne toode kannab nimetust "Rakvere suitsusink" ja parempoolne "Rakvere suitsusingike." Nimetuse järgi ei oskaks arvata, et üks toode on teisest peajagu etem. Käesolevad tooted asusid Rimi letil kõrvuti ning olid pealtnäha väga sarnased. Kui hakkasin informatsiooni pakenditelt uurima, siis selgus, et ühel on palju paremad toitainelised näitajad kui teisel ja lähemal vaatlusel nägi ka üks toode palju taisem välja, kui teine.
Vasakpoolse toote rasvasisaldus 100g kohta on märgatavalt kõrgem, ehk 13g rasvu, parempoolsel vaid 4g rasvu. Sellest tulenevalt annab üks toode kilokaloreid 235kcal ja teine kõigest 106kcal. Terviseteadlikel inimestel soovitaksin muidugi valida madalama kaloraažiga singitoote.
Järgmiseks võrdluseks on majonees. Seekord võrdlen 4 erinevat majoneesi, millest terviseteadlikel inimestel tasuks koju kaasa viia vaid üks ja ainus. Rohkem Eesti poelettidel heade (loe figuurisõbralike) makrotoitaineliste näitajatega majoneese ei olegi!
​

Võrreldavad tooted on: esimesel pildil parim toode, ehk Felixi Kergeim majonees, selle kõrval Felixi klassikaline majonees, all esimene on Provansaal ja neljandal pildil on Hellmann´s majonees. 
Felixi kergeima majoneesi rasvasisaldus 100g kohta on 3%, Felixi klassikalise majoneesi oma 42%, Provansaali oma 40% ja Hellmann´sil 73%. Sellest tulenevalt on ühest majoneesist saadav energia väga väike ja teiste oma väga, väga suur. Maitseerinevuses ma nii kindel ei oleks...
Samuti vaatasin Hellmannsi ja ühe teise tootja "light" versioone (neid ei pildistanud), siis 73% võrreldes olid need lahjemad küll, aga jäid sinna 20-40% vahemikku. Sellegipoolest Felixi Kergeim on parim valik! Seega, kes hoolib oma tervisest ja armastab majoneesi, siis soovitan osta Felixi Kergemat majoneesi, mille hind on küll märkimisväärselt kõrgem kui teistel, aga see on seda väärt!
Viimases võrdluses on kreeka jogurtid, mis võivad olla samuti täiesti erineva koostisega.
​

Võrdluses on: esimesel pildil Saaremaa 10% kreeka jogurt, selle kõrval Alma 4% kreeka jogurt ja viimasel pildil jälle Alma tootja maasika kreeka jogurt. 
Käesolevatel toodetel tooksin välja nii rasvasisalduse kui süsivesikute sisalduse. Pildil olen küll ära märkinud vaid rasva, aga kirjutan lähemalt ka suhkrusisalduse erinevusest neis toodetes.
Esimesed kaks on maitsestamata, ehk ei ole magusad ja sisaldavad süsivesikuid vastavalt esimese puhul 5g 100g kohta ja teine 4g 100g kohta. Nende suhkur on piimast pärinev ja lisatud sinna suhkruid eraldi enam pole. Viimane, maasika kreeka jogurt, aga sisaldab 11,8g süsivesikuid, millest lisatud suhkruid on 11,5g. Ehk võrdluseks sama palju kui karastusjookides (nt Fantas või Coca-colas). Maasika osakaal on kogu tootest 0,6%, ehk maasikatest on asi tegelikult kaugel. Jällegi, ärme kuku toodetele lisatud meid eksitavate "loosungite" lõksu ja kasutame pakendite lugemise oskust ning teeme parimaid valikuid!
Nüüd aga rasva sisalduse juurde. Esimene Saaremaa kreeka jogurt on väga rasvarikas, ehk 10% (nagu lahja hapukoor), see tähendab poole energiarikkam kui teine, milles on rasvasisaldus vaid 4g 100g kohta. Seega esimese jogurti ära kulutamiseks on vaja kehal poole rohkem vaeva näha kui teise puhul. Viimase, maasika kreeka jogurti rasvasisaldus on samuti madal, vaid 3,5g, aga selle eest on suhkrusisaldus märgatavalt kõrgem kui teistel. Seega absoluutne võitja on 4% Alma kreeka jogurt. Siinkohal ei toonud ma välja rasvatut kreeka jogurtit, mida on võimalik ka poest saada. Mina isiklikult ei poolda rasvavabu piimatooteid, sest mulle ei maitse need ja loomset rasva vajab meie keha ka mõõdukas koguses. 
Ülaltoodud võrdluste kokkuvõttena kindlasti ei saaks väita, et rasvasem toode on halb ja vähem energiarikas toode hea. Kui energiarikkam (rasvarikkam) toode sobitub Sinu päevasesse energiabilansi, siis on nende toodete tarbimine igati omal kohal. Kuna kipume eneseteadmata tarbima energiat rohkem kui seda kulutama, siis oleks hea meeles pidada sarnaste toodete makrotoitainelisi erinevusi. 
Olen arvamusel, et ka lastele ei peaks pakkuma magustatud piimatooteid, (magusaid jogurteid, kohupiimakreeme, kohukesi) sest miks me nende organismi lisatud suhkrutega üle peaksime külvama? Selle asemel pakkuda ka neile näiteks 4% Alma kreeka jogurtit või tavalist maitsestamata jogurtit, mida rikastada vitamiinirikaste puuviljade ja marjadega. 

Nüüd aga õue, sest päike paistab ja kevade lõhn on õhus!
Ilusat laupäeva!
​Mari-Anne

Hei-hei! Täna kirjutan oma mõtteid sellega seoses, kuidas on treenimise, üldise kehalise aktiivsuse ja toitumisega beebiootuse ajal. Tänaseks peaaegu 7 kuud (27. nädal) beebiootel, oskan seda oma kogemuse põhjal kommenteerida.
Raseduse ajal on normaalne kehakaalutõus naistel (normaalse kehamassiindeksi puhul) 11,5-16 kg. Seega kõik, mis jääb juba käesolevast vahemikust kõrvale ei ole enam tervislik. Kindlasti ei ole rasedus õige aeg range dieedi pidamiseks, kuid teadlik, mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine on ülioluline nii raseduse ajal kui ka tavaolukorras.
Raseduse ajal naise energiavajadus tõuseb järgmiselt:
1. trimestril umbes 100 kcal,
2. trimestril  300 kcal
3. trimestril umbes 500 kcal.
Seda kõike eeldusel, et naine on tavapäraselt aktiivne ning liikuv. Üldiselt raseduse lõpu poole naise liikumisaktiivsus väheneb ning energiavajadus ka seetõttu ei kasva. Kuid jällegi, eks see ole individuaalne.
Teadlik kaloraaži tõstmine vastavalt kehalisele aktiivsusele ja toitumisharjumustele on väga teadlik ja mõistlik tegevus. Selleks tuleb kindlasti teada oma hetkelist toidust saadava energiakogust, et see võtta lähtepunktiks. Lihtsalt „tunde järgi“ süüa rohkem või nö „kahe eest“ raseduse ajal on väga vale, kuid kahjuks paljude tulevaste emade seas levinud tõekspidamine.
Mina olin teadlik oma igapäevasest toiduenergia saamisest raseduse alguses ja ka enne seda, seega minul on toimunud kaloraaži tõstmine täpselt vastavalt Eesti toitumissoovitustele.
Minu lähtepunkt oli 1900 kcal. Esimese trimestri lõpuks sõin 100 kcal rohkem, ehk 2000 kcal, teise lõpuks 2200-2300 ja nüüd järgmise trimestri lõpuks viin kaloraaži 2400ni. Seda kindlasti ei õnnestu mul igapäevaselt täpselt täita, kuid üldpildis ja nädala lõikes jääb kõik piiridesse. Kaloraaži tõstmine on käinud vähehaaval ning järk-järgult.
Kindlasti vajab naine raseduse ajal rohkem vedelikku kui tavaliselt, seda enda ja lapse jääkainete eemaldamiseks kehast. Veel suureneb raseduse ajal vitamiinide ja mineraalainete vajadus. Kui naine toitub mitmekülgselt ja nädala lõikes vastavalt toidupüramiidile, siis peaksid olema kaetud pea kõik tema vitamiinide ja mineraalainete vajadused. Oluline on enne rasedust ja ka esimestel kuudel tarbida lisaks folaate ning hiljem (umbes teisest trimestrist alates) rasedatele mõeldud multivitamiine. Mina isiklikult võtan igapäevaselt tavatoidule lisaks D-vitamiini ja Elevit toidulisandit, mida soovitas mulle minu ämmaemand. Kalamaksaõli võtan siis kui meelde tuleb, sest minu menüü sisaldab iganädalaselt mitmel toidukorral rasvasemat kala.
Enamikke beebiootel naisi painab esimestel kuudel halb enesetunne, väsimus, iiveldus jms ebameeldivustunne. Ka mina ei pääsenud iivelduse tundmisest. Esimesel trimestril, nii umbes kuu aega, oli minu enesetunne väga halb. Kui levinum on hommikune halb enesetunne, siis minul vastupidiselt kulmineerus see alles õhtupoolikul. Ka minu toidulaud oli sel ajal pisut tavapärasest erinev, sest köögiviljad üldiselt ei isutanud üldse. Köögiviljadest maitsesid vaid värske kurk, tomat ning porgand. Kuumtöödeldud köögivilju sõin vaid lõunasöögi ajal, kui need olid segatud riisi, pasta või mõne muu teraviljatoote hulka. Samuti ei tahtnud ma süüa soja- ja tofutooteid. Need olid täiesti välistatud minu menüüst sel ajal. Kuid jällegi, püüdsin teadlikult neid kõiki asendada mõistlike toiduainetega, millest oleks tervise mõttes kasu nii mulle kui minu kõhubeebile. Minu toidulaual oli sel ajal puuvilju, eriti meeldisid tsitruselised (greip ja apelsin), piimatooted (kreeka jogurt, maitsestamata jogurt ja keefir), teraviljad, marjad, pählid-seemned. Lemmikuks oli vahepeal juustuleib tomatiga. Hommikupuder on koguaeg maitsenud ning sellega pole mitte ühtegi probleemi olnud. Söön iganädalaselt vähemalt ühel toidukorral punast liha, eelkõige mahedat veiseliha.
Kui minu 1. trimester oli möödas, siis kadusid ka kõik tervisevaegused ning nüüd olen toitunud jälle mitmekülgselt ja teadlikult, millele annavad kinnitust ka kõik vereanalüüsid, mis õnneks on normis ning puudusteta.
Liikumise ja treeningutega olen püüdnud ka ikka järjepidevalt tegeleda. Veel jõulude ajal sörkisin natuke, tänaseks seda ma enam teha ei saa. Kuid endiselt igapäevaselt liigun värskes õhus pikemaid jalutuskäike ning samme tuleb päeva lõpuks ikka üle 10 000. Lisaks olen püüdnud 2 korral nädalas tegeleda jõuharjutustega, ühe teen neist kodus koduste vahenditega ning teise jõusaalis. Võimlemine ja venitusharjutused on samuti kuulunud iganädalaselt minu tegevusse.
Kohe algab minu 3. trimester ja juba maikuus saame oma kõhubeebi kätte, et siis juba mitmekesi pikemaid jalutuskäike ette võtta kevadises looduses. Seniks püüan ikka olla teadlike harjumustega beebiootel tulevane ema! 

Olge rõõmsad ja ilusat nädalavahetust!
​Mari-Anne
 
 

Olen olnud viimased nädalad või isegi kuu juba magusate küpsetiste lainel. Täna tuli tuhin teha midagi soolast. Sellest mõte - valmistada juustumuffinid.
Nii, nagu mulle omane, tahtsin, et muffinid oleksid vähe energiarikkad - siis saab mitu tükki korraga süüa! :)
Lõpptulemusega võin rahule jääda. Kukkusid välja täitsa juustused ning maitsekad.

Minul valmis 12 muffinit ning nende valmistamiseks läks vaja:
2 purki valgeid konservube
2 toorest muna (eelistatavalt mahemuna)
100 g 5% juustu (riivituna)
30 g Forte juustu
50 g täisterarukkijahu
30 g seemnesegu (nii 10 g jätsin peale riputamiseks)
näpuotsaga küpsetuspulbrit
Himaalaja soola, kartulimaitseainet, aroomisoola

Valmistamine: loputasin oad kraanivee all ära ning blenderdasin koos munadega ühtlaseks massiks. Riivisin juustu ning segasin kokku koos ubade ja munaga. Lisasin jahu, küpsetuspulbri ja maitseained. Jagasin taina küpsetusvormidesse ning küpsetasin 200 kraadi juures 35 minutit.

Ühe muffini toitaineline väärtus on:
11 g sv
3,5 g rasva
8,2 g valku

Vahepalaks sobib hästi 2-3 muffinit süüa! :)
Meile igaljuhul kodus maitsesid!

Ilusat nädalat,
​Mari-Anne