Hei-hei! Täna võtan fookusesse teema - "Taldrikureegel." Usun, et enamik meist on teadlikud või vähemalt kuulnud taldrikureeglist midagi. Kuid, et asi oleks täitsa selge, siis selgitan taldrikureegli sisu ja põhimõtteid. Ühes eelmises postituses rääkisin toidupüramiidist. Seal kirjutasin, et nädala lõikes võiks enam-vähem toidupüramiidil olevad toidud ära süüa, kuid, et seda kergem teha oleks, on meile igapäevaselt abiks taldrikureegel. Taldrikureegel on väga heaks abimeheks, mille alusel saab oma põhitoidukorra panna kokku nii, et meie toidukord sisaldaks piisavalt süsivesikuid, rasvu ja valke ning seeläbi on meie keha varustatud piisava hulga vitamiinide ja mineraalainetega. Viimaseid loomulikult juhul, kui me toidupüramiidi sees olevaid toidugruppide kombineerime nädala lõikes liigiti (ehk sööme erinevaid köögivilju, teravilju, liha- ja piimatooteid jne). Taldrikureegli järgi süües põhimõtteliselt me ei peaks oma valke, rasvu ja süsivesikuid välja kaaluma, sest selle järgi süües saame me enam-vähem sobilikus vahekorras toitained kätte. Seda juhul, kui eesmärgiks on üldine tervislik toidulaud. Kui me saame toidukordadest kätte oma organismile sobilikus vahekorras valgud, rasvad, süsivesikud, on tagatud organismi normaalne toimimine, ei tohiks meid kimbutada erinevad isud või ülesöömised, samuti alatoitumine ning meil peaks olema piisavalt energiat oma igapäevatoimetustega hakkama saada. Nüüd aga taldrikureegli juurde. Kujutage ette sellist suuremat sorti tühja praetaldrikut. Kui me selle taldriku poole katame köögiviljadega, mis võivad olla nii kuumtöödeldud (wokitud, praetud) kui ka värsked, ühele neljandikule paneme valguallika, milleks sobib hästi liha, kala, muna, kodujuust ja viimasele veerandile veel süsivesikud, näiteks riis, makaron, kinoa, kartul, tatar, ka 1-2 viilu leiba sobiksid viimasele veerandile süsivesikuallikaks. Siis me juba söömegi taldrikureegli järgi. Rasvade osakaalu katab ära kuumtöötlemisel kasutatav rasvaine (kookosrasv, või, õli), kui aga me pole toitu rasvaga küpsetanud (sööme valguks nt keedumuna või kodujuustu), siis saaksime lisada köögiviljadele seemneid või juurde süüa väikse peotäie pähkleid. Taldrikureegli kõrvale magustoiduks sobib hästi väiksem puuvili ja joogiks vesi või magustamata taimetee. Võtame koos lahti ka mõned toidukorrad. Alustame kaerahelbepudrust. See on toidukord, mis klassikalises mõttes 100% taldrikureeglile ei vasta, kuid saame seda natuke kohandada ning kui tegelikkuses nii lõuna- kui õhtusöögid vastavad reeglile, siis pole sellest mitte midagi kui hommikueine nii filigraanne pole. Kuid kui kaerahelbepuder nüüd taldrikureegli järgi lahti võtta, siis kaerahelbed on süsivesikuallikas, piim on valguallikaks ja pisut ka süsivesiku ja rasvade allikaks, magustajaks suhkur või muu magustaja on süsivesikuks. Valgu osakaal piima näol jääb puudulikuks, sinna tuleks juurde tuleks süüa veel mõnd valgulist toitu, nt kodujuustu või muna, mis mõlemad annavad omakorda valgule lisaks ka natuke rasvu. Köögiviljade/värske toidu osakaal jääb täiesti kastmata, kuid selle saame osaliselt katta marjadega või puuviljaga, mida pudrule sobiks lisada. Rasvu saame lisada maapähklivõi, seemnete, võisilma või pähklite näol. Nii lõuna- kui õhtusöögi saame sobitada taldrikureegli järgi järgmiselt: 1/2 taldrikust köögiviljad, nt hautatud, 1/4 taldrikust kana ja 1/4 taldrikust riis. Rasvade osakaalu suurendamiseks, kui tegemist ei ole kana kintsulihaga, tuleks juurde võtta natuke pähkleid. Ja voilaa, ideaalne toidukord jälle olemas! :) Kui nüüd mõelda smuutidele, mis paljude jaoks on mõnus ja "kerge" hommikueine. Tõsi, see on võimalik valmistada taldrikureegli järgi, mis annaks toidukorra mõõdu välja, kuid kui smuuti valmistada vaid taimsest piimast ja puuviljadest, jääb see toitainete suhtes kesiseks, kuid samas sisaldab väga suurel hulgal süsivesikuid. Aga tasakaalustatud smuuti võiks sisaldada piimatoodet, nt keefir ja natuke kodujuustu, lisandiks 1-2 puuvilja (nt banaan ja pool õuna) ja rasvade osakaalu aitaks tõsta maapähklivõi, pähklid/seemned või rasvane piimatoode (kui kasutada vähemalt 5% piimatoodet). Kui sellest smuutist saaks hommikueine, siis lisada juurde kaerahelbeid. Seega mõistlik oleks läbi mõelda kõik oma päeva põhitoidukorrad, olgu need kodus tehtud või kohvikus süües. Alati saab teha häid valikuid. Kui me toidame ja tangime oma keha hea ja kvaliteetse, kuid sealjuures energiavajadusele vastava kütusega, toimib me keha suurepäraselt ning tänab meid ka meie immuunsussüsteem. Ikka ilusat jätkuvat nädalat Teile! Mari-Anne
0 Comments
Meil on traditsiooniks saanud, et iga kuu, kui meie pere pisipreilil on minisünna, teen ma küpsetise, mis on nisujahu- ja suhkruvaba. Mitte, et nisu ja suhkur normaalses koguses tervisele mingit kahjumõju avaldaks, aga siiski esimesed küpsetised kujunesid välja viimaste vabaks, lähen siis nii edasi kuni Lisli saab aastaseks. 8-kuu minisünnaks tegin kookosekoogi, mis tuli välja väga mõnus ja meie pere jaoks ka piisava magususega, aga ehk mõne jaoks oleks olnud see vähe magus, seega kui sellele magustajat juurde lisada, siis mekiks see küll igaühele meist! :) Nüüd aga retsepti juurde. Vajaminevad komponedid: Põhjaks: 1 purk valgeid konservube (pestud, nõrutatud) 1 spl kookosrasva 1 muna 70g kookosjahu näpuotsaga soola 1/2 tl küpsetuspulbrit 1 suur banaan Katteks: 500g Alpro kookosjogurtit 1 muna kookoshelbed näpuotsaga soola Valmistamine: põhja jaoks sega blendris kokku omavahel banaan, oad, muna ja kookosrasv. Seejärel vala segu kaussi ja lisa kuivained. Sega kõik ühtlaseks. Tulemuseks jääb liivataigna sarnane taigen, mille näppudega vajutasin koogivormi põhja ja natuke ka servadele. Peopesa suuruse tüki jätsin kattele peale raputamiseks. Katteks segasin omavahel kokku jogurti ja muna ning natuke soola. Põhja küpsetasin ahjus 200 kraadi juures 15 minutit. Seejärel võtsin põhja ahjust välja ja valasin katte peale, raputasin põhja minevast tainast üle jäänud osa ka kattele peale ja küpsetasin veel 45 minutit. Kui kook ahjust tuli raputasin peale kookoshelbed. Kooki sõime külmkapikülmalt ja see maitses väga hästi. Kes aga soovib magusamat, siis soovitan lisada magustajat juurde nii kattele kui põhjale. Järgmise postituseni! Mari-Anne Eesti riiklikud toidusoovitused on esitatud toidupüramiidina, nende koostamisel on aluseks toitumissoovitused. Käesolevaid soovitusi järgides on tagatud organismile selle kasv ja toimimine ning väheneb võimalike haiguste risk, mis on tingitud tasakaalustamata toitumisest. Eesti toidusoovitustes on botaaniliselt või tootmisviisilt lähedased toidud jaotatud viide põhigruppi arvestusega, et igast grupist võiks midagi tarbida iga päev, kuid kindlasti tuleks iganädalaselt oma valikuid varieerida toidugrupi sees. Viis põhitoidugruppi on järgmised: 1.Tärkliserikkad toidud - teraviljatooted ja kartul 2.Puu- ja köögiviljad, marjad 3.Piim ja piimatooted 4.Kala, linnuliha, muna, liha ja nendest valmistatud tooted 5.Lisatavad toidurasvad, pähklid, seemned ja õliviljad Lisaks viimastele on veel maiustused, snäkid, suhkur, mis ei kuulu ühtegi kindlasse gruppi ning mis ei ole ka organismi arenguks, kasvuks ja normaalseks toimimiseks hädavajalikud. Toidupüramiidi alumise osa moodustavad leib, köögiviljad. Nendest pisut üles jäävad muud teraviljatooted (riis, pasta, oder, kaer jne) ja puuviljad. Nendest omakorda kõrgemale piim ja piimatooted ning liha, kala, muna ning püramiidi tipus paiknevad suhkur, suhkrurikkad tooted, snäkid. Toidupüramiidis ei ole toite jaotatud otseselt korrustele, mis väldib ekslikku arusaama, et üks toidugrupp on teisest olulisem või ebaolulisem. Tasakaalustatud ja mitmekülgse toitumise juures on kõik toidugrupid väga olulised. Oluline on süüa üht gruppi rohkem ja teist vähem. Võtmesõnaks on mõõdukus. Igale toidugrupile on toodud tarbimissoovitused portsjonitena vastavalt energiavajadusele. Kui järgida toidugrupi soovituslike portsjonite arvu vastavalt inimese soovituslikule energiavajadusele ning ka täpsustavaid soovitusi iga toidugrupi sees, aitab see tagada toitumissoovitustele vastava põhitoiduainete vahekorra ning piisava kiudainete, vitamiinide ja mineraalainete saamise. Just viimasel põhjusel ei ole kindlasti soovituslik hakata järgima kellegi teise inimese toitumiskava või talle koostatud dieeti, sest iga organism on erinev ja ainulaadne ning, mis töötab ühe inimese puhul tavaliselt ei toimi teise puhul. Sellega pigem tehakse oma organismile ülekohut ja liiga, jättes see vitamiinide ja mineraalainete ning piisavate süsivesikute, valkude, rasvade ja kiudainete vaegusesse, mis pikas plaanis lõhub ja laastab keha väga, kui kogu tervikut. Kindlasti ei ole hea mõte ühtegi toidugruppi "lihtsalt oma arvamuse põhjal" välja jätta, sest saamata jäävad mitmed toitained, mis taaskord pikas plaanis teeb Sulle palju kahju. Selleks, et nädala lõikes võimalikult hästi ja mitmekülgselt toituda ning toidupüramiidilt kõigi toidugruppide siseselt võimalikult erinevalt süüa on abiks taldrikureegel. Taldrikureegli võtan paari nädala jooksul oma blogis luubi alla ja lahkan selle üksipulki lahti. Järgmisel korral toon Sinuni postituse sellest, kuidas meie juba üle poole aasta oma iganädalast menüüd ette planeerime ja nõnda oma elu igapäevaselt lihtsamaks muudame ja ka taskukohasemaks, sest igapäevaselt ei ole vaja poes käia ja emotsiooniostud jäävad tegemata. Seniks aga kõike ilusat ja oleme rõõmsad! :) Mari-Anne Kasutatud kirjandus: Pitsi, T; Salupuu, K. (2018). Tervislik toitumine. Tasakaalustatud toitumise põhitõed. Alustan tänast postitust uusaasta tervitusega: kõigile meie blogi lugejatele head ja tervislikku uut algavat 2022. aastat! :) Ma loodan, et ka sel aastal leiad, just Sina armas lugeja, meie blogist inspiratsiooni, mõtteid ja ehk ka motivatsiooni tervislikemate valikute tegemisel käesoleval aastal. Järgnevalt jagan Teiega meie pere versiooni lasanje retseptist. Tegemist on "taldrikureeglipärase" toidukorraga, kus on olemas valgud, rasvad ja süsivesikud. Käesolev lasanje on toitev, maitsev ja tervislik! :) Nii, nüüd retsepti juurde (4 portsjonit). Vaja läheb: 11 lasanje plaati (kasutasin tavalisi nisuplaate, kuna täisteraplaate poes polnud) 1 suurem suvikõrvits 3 suuremat porgandit 3 küünt küüslauku 500 g tomatipastat 100 g 5% juustu (riivitult) 80 g tavalist riivjuustu peotäis kirsstomateid 125 g lahjat (8%) Mozzarella juustu sobilikud maitseained (mina kasutasin soola, pipart, basiilikut) Valmistamine: riivi suvikõrvits ja porgand. Purusta küüslauk ja prae kõik kergelt pannil läbi ja lisa tomatipasta ning maitseained. Võta ahjuvorm ja laota lasanjeplaadid üksteise kõrvale (panin 3,5 plaati kõrvuti). Lisan peale suvikõrvitsa-porgandi-tomati segu ja raputasin riivjuustu. Nõnda tegin 3 kihti. Kõige viimasele kihile suvikõrvitsa-porgandi-tomati segule lõikusin peale Mozzarella juustuviilud, tomativiilud ja basiiliku. Küpsetasin lasanjet 200 kraadi juures 45 minutit. Serveerisin tomati-kurgi salatiga. Antud lasanje juures valgurolli mängib juust, süsivesikurolli lasanjeplaadid ja ka köögiviljad ning köögiviljad katab ära suvikõrvits, porgand ja juurde serveeritav värske salat. Soovin Teile ilusat jätkuvat nädalat! Mari-Anne |
Teemad
All
varasemad
April 2024
|