Täna tahaksin rääkida mulle südamelähedasest teemast, milleks on laste toitumine. Lapsesaamise planeerimise ootuses soovivad üldiselt tulevased emad enda keha täita kõige hea ja kasulikuga, kui jäädakse beebiootele, siis tihti tekib arusaam ja mõtteviis, et "Ma olen nüüd rase ja mul on isud (tavalised väga energiatihedate toitude vastu) ja ma pean seda endale kõike lubama, sest mu keha vajab seda," mille tulemusel tekib rasedusega üleliigsed "beebikilod" mis peale sünnitust kahjuks jäävad või millest on äärmiselt raske hiljem lahti saada.
​Kui aga beebi on sündinud, siis esimesel eluaastal on vanemad äärmiselt hoolikad, mida oma beebile süüa annavad (loodetavasti on see ennekõike rinnapiim). Mida suuremaks laps kasvab ning rinnapiima enam ei söö, seda enam jääb see esialgne unustustehõlma, kuniks avastatakse, et "Aga mu laps ei söö köögivilju ja talle ei maitse need ..."
Tegelikkuses tuleb aga vaadata iseendale otsa ja otsida põhjust sealt, miks laps seda ja teist ei söö ja nõuab hoopis midagi väga toitainetevaest, ent samas liiga energiatihedat (friikartuleid, maiustusi jne).
Kõige olulisemad märksõnad laste toitmise puhul on: vanema eeskuju (ehk näiteks kui isa peres aedvilju ei söö, siis pole mõtet ka loota, et neid laps sööks), üheskoos söömine, selgitustöö lapsele ühe või teise toidu kasulikkusest (kindlasti pole abi sellest, kui öelda, et brokkoli sisaldab rohelt C-vitamiini, sest see jääb lapsele väga kaugeks, ent selle asemel ehk töötaks see, et brokkoli muudab Su juuksed tugevaks ja siis need saavad kasvada pikaks), valiku- ja otsustamisvõimalus (vanem pakub lapsele välja 3 erinevat köögivilja, mida näiteks makaronide juurde süüa ning laps saab teha valiku ja oma 2 eelistatumat välja valida ning neid süüa). 
Täna oleme kahjuks kohas, kus laste seas tuleb ülekaalulisi ja rasvunud lapsi juurde, mis on väga suur probleem, mille all saab kannatada ka vaimne tervis. TAI poolt läbi viidud uuringust selgus, et noorte kehakaal vanuses 11-13 aastate seas on kasvanud 16 aastaga ligi kolm korda. Meie, lapsevanematena, saame luua aluse selleks, et ülekaalu teket tõkestada või sellele pidur panna. Viise, kuidas seda teha on väga palju, kuid sellega tuleks alustada võimalult vara, ehk juba siis, kui meie laps on alles beebi ja me väga hoolikalt vaatame, millal me hakkame tema toidule lisama soola või suhkrut jne. Kindlasti on see teema juba omaette, kas lapsele pakkuda maiustusi ja millal sellega algust teha, aga kokkuvõtlikult olen arvamusel, et midagi ei tohiks keelata, sest need keelatud viljad on ju kõige paremad. Nii nagu täiskasvanu toitumises, nii ka laste puhul toimib kõiges mõõdukus.
Ka minu laps armastab jäätist - kellele ei meeldiks?! Kuid õnneks (mõnikord mõtlen et kahjuks:)) armastab mu laps kõike, mis on söödav. Seega olen õnnelik, et ta on väga hea isuga. Kas asi on selles, et ka mina ja lapse isa oleme hea isuga või hoopis selles, et ise toitun võimalikult mitmekülgselt ja tasakaalustatult juba aastaid ning kõikvõimalikud toidud on talle juba rinnapiimast tuttavad - ei tea?!
Panen siia lõppu mõned mõtted, kuidas oma lapsele erinevaid köögivilju pakkuda:
1. smuutidesse lisada kõikvõimalikke aedvilju,
2. püreesuppidesse lisada erinevaid aedvilju
3. kui laps ei taha keedetud köögivilja, siis pakkuda värskelt - need tavaliselt maitsevad lastele rohkem
4. köögiviljadest saab valmistada kastmeid, kui need ära püreestada ning segada kokku täisterapastaga (või valgete makaronidega), lisada tuttavaks maitseks veel riivjuustu.

Kokkuvõtlikult soovituseks lastevanematele, et tuleb olla järjepidev erinevate toitude pakkumisel lastele, olla ise eeskujuks ning kindlasti ei tohiks vägisi lastel käskida midagi süüa, vaid pigem kasutada kavalust (toidu sisse ära peita), sest kui ta üht või teist asja tervena süüa ei taha, aga püreestatult "kogemata" sööb, siis selle maitse on talle tuttav ja suuremaks saades hakkab ta tõenäolisemalt ka seda sööma värskena (tervena). 
See on teema , millest võiksin kirjutada väga palju, kuid siinkohal tõmban siiski otsad kokku ja soovin Teile kaunist kevade ootust!

Mari-Anne

Tere taas! Märkamatult on saanud 21. septembrist, mil tegin viimase postituse siia lehele 9. märts. Püüan end nüüdsest sagedamini kokku võtta ja siia üht-teist kribada. 
Praeguses postituses tahaksin jagada üht mõnusat juustust makaroniroa retsepti. Kuna algses versioonis, mis on ülemaailma tuntud  mac and cheese´i nimelise roana, on see retsept väga energiatihe ja üsnagi toitainetevaene, siis mina pisut kohandasin seda endale sobivamaks. Jagan enda kohandatud versiooni ka Teiega ning usun, et see maitseks ka Teile.

Vaja läheb järgmisi koostisosi (käesolevad kogused on 4-portsjonit):
200 g täisterapastat
2-3 sorti erinevat juustu (mina kasutasin riivitud kõvajuustu, 15% riivitud Eesti juustu ja 25% riivitud Eesti juustu). Kõiki juuste kokku võiks olla u 100g
umbes kolmveerand klaasi lehmapiima
2 spl kaerajahu
1 brokol
150 g rohelisi külmutatud herneid
sool
pipar

Valmistamine: keeda ära makaronid ja samal ajal haki brokoli. Kui soovid, et brokoli oleks täiesti pehme, siis keeda brokoli ära, mina ei keetnud ja brokoli jäi pisut kõva, kuid mulle meeldis. 
Kastme jaoks vala pannile natukene vett (et panni põhi oleks kaetud), lase see keema ning lisa piim. Seejärel lisa kaerajahu ning sega ühtlaseks (mina kasutasin segamisel visplit). Lisa igast juustusordist pooled pannile piimasegu sisse ning sega korralikult läbi, kaste jääb selline paksemapoolne. Lisa kastmesse natukene sinepit. Maitsesta soola ja pipraga.
Kui makaronid on keenud (ja soovi korral ka brokoli), siis vala need suuremasse ahjuvormi, lisa ka külmunud herned nende juurde, raputa peale natukene soola ning vala pannil valminud juustukaste sinna kõige peale. Sega kõik vormi sees segamini ning raputa peale ülejäänud riivjuust (ehk teine osa riivjuustust). Pane 180-200 kraadisesse ahju küpsema umbes 15-minutiks. 

Tänaseks aga kõik ja loodetavasti tuleb järgmine postitus juba varsti! :)
​Mari-Anne