Toodete võrdlus ja pakendite lugemine

Hei-hei! Täna kirjutan postituse teemal, mis puudutab erinevate toodete pakenditel olevat informatsiooni ning selle lugemise oskuse olulisust. Ikka selleks, et teha parimaid valikuid.
Ükskõik, mis toodet poest ostma minna: kastmed, liha, piimatooted jne, on erinevate toodete valik ülisuur. Inimestel on raske orienteeruda, milline toode võtta ja milline jätta. Üks väga suur faktor, mis mõjutab ostuvalikuid, on kindlasti toote hind. Hinnad on toodetel erinevad ning erinevate poodide võrdluses samuti tihti väga erinevad.
Kui meie pere teeb toiduvalikuid poes, siis meie orienteerume valides peamiselt toidu makrotoitainete koostisest. Ehk inimkeeli, võrdleme energiasisaldust, toiduvalke, rasvu, süsivesikuid ja lisatud suhkruid. Loomne produkt peaks sisaldama enda koostises rohkem valku kui rasvu (liha puhul valku ligi 20g ja rasvu alla 10g) ning tooteid võrreldes rasvarikkam jääb meist letile ning rasvavaesem tuleb koju. Näiteks  veisehakklihal ja veisehakklihal on väga suur erinevus. Üks hakkliha annab 100g kohta energiat rohkem kui 200 kcal ja teine kõrval annab natukene üle 100 kcal. Sama lugu on kastmetega (majonees), piimatoodetega (nt kreeka jogurt). Piimatoodetes tuleks eeskätt võrrelda süsivesikute sisisaldust (ka lisatud suhkruid) mitte niivõrd rasva sisaldust, kuid ka rasvasisaldus on neis erinev.
Eile läksin selle eesmärgiga poodi, et tooteid pildistada ja nendest võrdlus ka teieni tuua. Alljärgnevalt on erinevad tooted, nende võrdlus ja illustreerivad pildid, mis on kahjuks üsna halva kvaliteediga.
Esimesena võtan "luubi alla" kaks erinevat veisehakkliha:

Vasakpoolsel pildil on Rakvere veisehakkliha ja paremal pool Rakvere "Extra protein" veisehakkliha. Vasakpoolne toode sisaldab 100 g kohta 18g rasvu, kuid parempoolne vaid 6g rasvu. Toote nimetusest võiks järeldada, et "Extra protein" hakkliha on palju valgurikkam, kuid siiski lähemal vaatlusel selgub, et mitte. Valke on vasakpoolses vaid 4g rohkem, mis ei ole märkimisväärne erinevus. Pakendile "Extra protein" asemel oleks sobilik müügiartikkel hoopis kirjutada "Low fat." Viimane näide ja selle kriitiline lugemisoskus näitab aga seda, et reklaamlaused on väga eksitavad ning nende "lõksu" kukkuda on võhikul ülimalt kerge ja naiivne. Kasvatagem teadlikkust ja loeme pakenditelt meile olulist ja kasulikku informatsiooni! :)
Sama näite saaksin tuua ka Rakvere seahakkliha kohta, kus tavalises seahakklihas on rasvu 100g kohta umbes 20g ja enam, aga "Extra Protein" seahakklihas samuti vaid 6-8g. 
Järgmiseks võrdluseks tuleb sealihast sink. Pealtnäha on tegemist ühe ja sama tootega, kuid tegelikkus on midagi muud. 
​

Vasakpoolne toode kannab nimetust "Rakvere suitsusink" ja parempoolne "Rakvere suitsusingike." Nimetuse järgi ei oskaks arvata, et üks toode on teisest peajagu etem. Käesolevad tooted asusid Rimi letil kõrvuti ning olid pealtnäha väga sarnased. Kui hakkasin informatsiooni pakenditelt uurima, siis selgus, et ühel on palju paremad toitainelised näitajad kui teisel ja lähemal vaatlusel nägi ka üks toode palju taisem välja, kui teine.
Vasakpoolse toote rasvasisaldus 100g kohta on märgatavalt kõrgem, ehk 13g rasvu, parempoolsel vaid 4g rasvu. Sellest tulenevalt annab üks toode kilokaloreid 235kcal ja teine kõigest 106kcal. Terviseteadlikel inimestel soovitaksin muidugi valida madalama kaloraažiga singitoote.
Järgmiseks võrdluseks on majonees. Seekord võrdlen 4 erinevat majoneesi, millest terviseteadlikel inimestel tasuks koju kaasa viia vaid üks ja ainus. Rohkem Eesti poelettidel heade (loe figuurisõbralike) makrotoitaineliste näitajatega majoneese ei olegi!
​

Võrreldavad tooted on: esimesel pildil parim toode, ehk Felixi Kergeim majonees, selle kõrval Felixi klassikaline majonees, all esimene on Provansaal ja neljandal pildil on Hellmann´s majonees. 
Felixi kergeima majoneesi rasvasisaldus 100g kohta on 3%, Felixi klassikalise majoneesi oma 42%, Provansaali oma 40% ja Hellmann´sil 73%. Sellest tulenevalt on ühest majoneesist saadav energia väga väike ja teiste oma väga, väga suur. Maitseerinevuses ma nii kindel ei oleks...
Samuti vaatasin Hellmannsi ja ühe teise tootja "light" versioone (neid ei pildistanud), siis 73% võrreldes olid need lahjemad küll, aga jäid sinna 20-40% vahemikku. Sellegipoolest Felixi Kergeim on parim valik! Seega, kes hoolib oma tervisest ja armastab majoneesi, siis soovitan osta Felixi Kergemat majoneesi, mille hind on küll märkimisväärselt kõrgem kui teistel, aga see on seda väärt!
Viimases võrdluses on kreeka jogurtid, mis võivad olla samuti täiesti erineva koostisega.
​

Võrdluses on: esimesel pildil Saaremaa 10% kreeka jogurt, selle kõrval Alma 4% kreeka jogurt ja viimasel pildil jälle Alma tootja maasika kreeka jogurt. 
Käesolevatel toodetel tooksin välja nii rasvasisalduse kui süsivesikute sisalduse. Pildil olen küll ära märkinud vaid rasva, aga kirjutan lähemalt ka suhkrusisalduse erinevusest neis toodetes.
Esimesed kaks on maitsestamata, ehk ei ole magusad ja sisaldavad süsivesikuid vastavalt esimese puhul 5g 100g kohta ja teine 4g 100g kohta. Nende suhkur on piimast pärinev ja lisatud sinna suhkruid eraldi enam pole. Viimane, maasika kreeka jogurt, aga sisaldab 11,8g süsivesikuid, millest lisatud suhkruid on 11,5g. Ehk võrdluseks sama palju kui karastusjookides (nt Fantas või Coca-colas). Maasika osakaal on kogu tootest 0,6%, ehk maasikatest on asi tegelikult kaugel. Jällegi, ärme kuku toodetele lisatud meid eksitavate "loosungite" lõksu ja kasutame pakendite lugemise oskust ning teeme parimaid valikuid!
Nüüd aga rasva sisalduse juurde. Esimene Saaremaa kreeka jogurt on väga rasvarikas, ehk 10% (nagu lahja hapukoor), see tähendab poole energiarikkam kui teine, milles on rasvasisaldus vaid 4g 100g kohta. Seega esimese jogurti ära kulutamiseks on vaja kehal poole rohkem vaeva näha kui teise puhul. Viimase, maasika kreeka jogurti rasvasisaldus on samuti madal, vaid 3,5g, aga selle eest on suhkrusisaldus märgatavalt kõrgem kui teistel. Seega absoluutne võitja on 4% Alma kreeka jogurt. Siinkohal ei toonud ma välja rasvatut kreeka jogurtit, mida on võimalik ka poest saada. Mina isiklikult ei poolda rasvavabu piimatooteid, sest mulle ei maitse need ja loomset rasva vajab meie keha ka mõõdukas koguses. 
Ülaltoodud võrdluste kokkuvõttena kindlasti ei saaks väita, et rasvasem toode on halb ja vähem energiarikas toode hea. Kui energiarikkam (rasvarikkam) toode sobitub Sinu päevasesse energiabilansi, siis on nende toodete tarbimine igati omal kohal. Kuna kipume eneseteadmata tarbima energiat rohkem kui seda kulutama, siis oleks hea meeles pidada sarnaste toodete makrotoitainelisi erinevusi. 
Olen arvamusel, et ka lastele ei peaks pakkuma magustatud piimatooteid, (magusaid jogurteid, kohupiimakreeme, kohukesi) sest miks me nende organismi lisatud suhkrutega üle peaksime külvama? Selle asemel pakkuda ka neile näiteks 4% Alma kreeka jogurtit või tavalist maitsestamata jogurtit, mida rikastada vitamiinirikaste puuviljade ja marjadega. 

Nüüd aga õue, sest päike paistab ja kevade lõhn on õhus!
Ilusat laupäeva!
​Mari-Anne