Hei! Kui üldiselt aru ei saa, et nädalad mööduvad linnutiivul, siis kuna blogipostituse kirjutamise päev on kolmapäev, siis mulle tundub, et üle päeva on kolmapäev. Aeg läheb nii kiiresti - juba jälle on möödunud terve nädal ja taaskord olen istunud arvuti taha, et natuke kirjatööd teha (:
Täna plaanin kirjutada beebi tahkest toidust, ehk, et keda see teema ei kõneta, siis edasi pole mõtet lugeda... :)
Beebile parim toit on ilmselgelt rinnapiim, kuid alates kuuendast elukuust võiks hakata lapsele tutvustama ka tahkemat toitu. Meie tirts hakkas tahket toitu rinnapiimale lisaks saama juba natuke varem, ehk peale viiendat elukuud ja põhjus oli selles, et perearst lihtsalt soovitas tutvust hakata tegema. Mina sõnakuuleka emana nii ka toimisin. 
Esialgu pakkusin talle kõrvitsat, suvikõrvitsat ja puuviljadest mõne aja möödudes õuna ja pirni. Ja edasi juba tulid kõik ülejäänud köögiviljad ja ka puuviljad ja marjad. Tänaseks, kui Lisli on üle 11 kuu, kuulub tema menüüsse kõikvõimalikud aedviljad ja ka liha, kala ja munakollane. Enim meeldivad talle muidugi puuviljapüreed, kuid õnneks  maitsevad kõik köögiviljad. Vist ei olegi ühtegi sellist köögivilja, mida ta üldse ei tahaks. Mitmetel kordadel nädalas saan talle anda sama toitu õhtusöögiks, mida sööme meie. Tema toidu püreestan pehmemaks ja pakun talle ilma maitseaineteta. 
Tema menüü sisaldab kõiki makrotoitaineid nagu täiskasvanulgi. Lihadest saab ta peamiselt mahedalt kasvatatud veiseliha, kuid vahel ka kanaliha. Talle maitseb ka kala, mida olen talle korduvalt valmistanud.
Lisli sööb meiega koos kõiki oma toidukordi (temal on mõned vahepalad lisaks vaid). Ehk et hommikusööki, lõunasööki ja õhtusööki sööme laua taga kogu perega koos.
Tänaseks Lisli päevamenüü algab hommikupudruga, mis on sama, nagu minu oma. Tema pudru võtan potist enne välja kui lisan maitsestamiseks soola ja suhkrut. Nii nagu ka minu puder, sisaldab ka tema oma, taimset piima või lehmapiima. Pudruhelvestest kasutan kõige enam kaerahelbeid ja kaerakliisid, kuid püüan aeg-ajalt asendada neid neljaviljahelvestega, hirsihelvestega. Lisli pudrule läheb lisandiks peale natukene puuviljapüreed või püreestatud banaani. Mõnikord lisan ka kaneeli, mis talle väga maitseb. Lisandiks tema pudrul on ka marjad, tavaliselt mustad sõstrad, sest teisi marju saab ta nii palju värskena, kui neid poest saan.
Lõunasöögiks saab Lisli tavaliselt mingit teravilja (kinoa, tatar, odrakruubid) koos köögivilja(de)ga ja väikese koguse lihaga. Liha iga päev tema menüüs ei ole. Toidule lisan natuke ka rasvainet, üldiselt või, ghee, oliiviõli. Rasvaine läheb ka hommikupudru peale. Lõunasöögile magustoiduks on puuviljatükid (pirn/õun/melon/poom/arbuus) või värsked marjad (momendil mustikad või vaarikad). 
Vahepalaks valmistan talle puuviljapüreed või smuutit. Puuviljapüreesse läheb tavaliselt üks köögivili ja üks puuvili (nt õun ja kõrvits või pirn ja porgand). Smuuti sisse keefir/maitsestamata jogurt või kreeka jogurt koos väikese osa puuviljaga (banaan tavaliselt) ja marjadega (kirsid tavaliselt). Õhtusöögiks saab ta sarnast toitu, mis oli lõunasöögiks või valmistan talle putru. Mõnel päeval läheb vaja veel mõnd väiksemat ampsu päeva peale, siis selleks sobib hästi maisigalett või näkkileib. Tal on hambaid juba päris palju ja saab sellise tahkema ja kõvema snäkiga hästi hakkama. Hästi maitsevad ka värske kurgi ampsud.
Toidukogused (hommiku-, lõuna-, ja õhtusöögi) on maksimum 150g. Vahepalad on natuke väiksemad. Lisli toidud veel ei sisalda lisatud suhkruid ega ka soola. Olen talle toidu sisse pannud maitsetaimi (petersell, till, kuivatatud karulauk).
Joogiks läheb tavaline vesi. Mõni päev ka kummelitee. 
Lislil on väga hea isu (emasse:))ja talle maitsevad kõik toidud, mida valmistan (isasse:)). Ta on väga tubli ja eeskujulik sööja. Ma väga loodan, et see ei muutu ajaga (:

Järgmisel nädalal jagan Teiega jälle üht retseptikest.
Seniks aga kõike ilusat ja silmapilk ning uus kolmapäev on käes! :)
Mari-Anne
​

Hei-hei! :) Kes ei mäletaks lapsepõlvest ühepajatoitu. Mina küll, kuid mitte kõige positiivsemalt. Lapsena mulle ei maitsenud hautatud köögiviljad (ju mind polnud neid õpetatud ka väga sööma), aga sellegipoolest ei tohtinud toitu valida ja pidin viisakalt ära sööma selle, mida pakuti. Mina kui viisakas ja eeskujulik väike tüdruk tegingi nõnda! :)
Täna, aastaid hiljem, ma armastan ühepajatoitu ja nõnda ka minu pere teised liikmed, ka kõige pisem, veel, õnneks!!! Ma väga loodan, et see ei muutu... Lislile, kes on täna natuke rohkem kui 11 kuud vana sõi täpselt sama ühepajatoitu täna õhtusöögiks, mida meie Oleviga. Erinevuseks oli vaid see, et tema osa võtsin potist enne ära kui olin maitsestanud. Lisli toidu tegin saumiksriga ka peenemaks, kuid mõned tükid jäid sisse ikka.
Tegin täpselt sellist ühepajatoitu, mis mulle lapsena väga ei maitsenud, kuid täna, maitseb see mulle väga. Kindlasti on erinevuseks ehk see, et vanasti pandi lahja kanahakkliha asemel ühepajatoidu sisse rasvasemat liha. Kellele aga maitseb ka täna pisut rasvasema lihaga käesolev toit, siis miks mitte?!
Nüüd aga retsepti juurde, või noh, mis retsept see ikka on, lihtsalt jagan teiega koostisosi, mida mina meie toidu sisse panin. See on selline toit, kuhu sobivad kõik köögiviljad ja igasugune liha. Minu järgnev retsept baseerub mu lapsepõlvemälestustele, mõningate mööndustega.

Järgnev portsjon on 2-3 inimesele:
2 suurt kartulit
1 kaalikas
peakapsast (oleneb kapsa suurusest, aga umbes 200-300g)
2 suuremat või 3 väiksemat porgandit
1 pakk lahjat kanafileehakkliha (300g)
1 mugulsibul
värske maitseroheline (mul oli sügavkülmutatud till)

Valmistamine: haki kõik köögiviljad väikesteks kuubikuteks ja pane potti keema. Pannil prae sibul koos hakklihaga. Kui köögiviljad on sobiliku pehmuse saanud, siis vala vesi pealt ära ning maitsesta. Mina kasutasin soola ja pipart. Hakkliha maitsestasin samuti soola ja pipraga vaid. Kui hakkliha on ka pruunistatud, siis sega köögiviljadega potis kokku. Serveeri ja lisa maitseroheline. Käesolev toit on üsna lahja, seega võta juurde väike magustoit ja natuke pähkleid ka, et ikka rasvu ka toidukord sisaldaks. 
Arvutasin välja käesoleva toidu (ühe inimese) portsjoni toitainelise väärtuse, mis on järgmine:
51g süsivesikuid
2,9g rasvu
32,7g valke
341 kcal

Toiduportsjon on suur, täidab hästi kõhu ära, kuid sealjuures ei ole väga energiatihe. 
Täna õnneks maitseb see toit palju paremini kui lapsepõlves! :)

Ilusat nädala jätku Sulle ja uue postituseni!
​Mari-Anne

Hei-hei! Eile valmistasin kodus meie pisikese preili viimase minisünna puhul kohupiimakoogi, mis kukkus välja üllatavalt magus (arvestades, et ma suhkrut ei pannud) ja hea. Kõik minisünnipäevadeks valmistatud koogikesed olen teinud ilma lisatud suhkruta, nii ka sel korral. Käesolevat kooki maitses sünnipäevaline ka ise natuke ning kiitis heaks. :)
Nüüd aga koogi juurde.

Koogi põhja jaoks läheb vaja:
1 muna
1 purk valgeid konservube
1/2 banaani
10 datlit 
35g kookosrasva
2 spl kaerajahu
näpuotsaga soola
1/2 tl küpsetuspulbrit

Koogi sisu jaoks läheb vaja:
2 klotsi maitsestamata kohupiima (4% rasva)
2 muna
2 banaani
näpuotsaga soola

Koogi katteks läheb vaja:
koogi sisu (pool tassi)
peotäis värskeid mustikaid 
kookoshelbed

Valmistamine: Aseta blendrisse konservoad, 1 muna, pool banaani, datlid, kookosrasv ja natuke vett, et kogu sisu saaks mikserdada. Lisa sool, jahu ja sega kõik ühtlaseks. Vaja koogivormi ning pane 200 kraadisesse eelsoojendatud ahju küpsema. Nüüd sega kokku koogi sisu - kohupiimad, muna, banaan, näpuotsaga soola ja küpsetuspulber. Koogi sisu tee samuti blendris, siis jääb lõpptulemus pehme ja ühtlane. Kui sisu on valmis, siis tõsta sealt väike osa (umbes pool tassi) kõrvale. Kui Sind heidutab toores muna, siis valmista sama sisu ilma munata. 
Koogi sisu vala ahjus küpsevale põhjale ning pane uuesti ahju vähemalt tunnikeseks küpsema (200 kraadi). 
Kui kook on valmis, siis lase sel täiesti maha jahtuda. Vala peale järelejäänud segu ning selle peale omakorda pane mustikad. Näpuotsaga lisa soovi korral veel kookoshelbeid.
Käesolev koogike sobib suurepäraselt eesolevateks kevadpühadeks valmistada.

Nüüd aga õue, sest kevadine päike kutsub!
​Mari-Anne

​

Ainevahetus ehk metabolism on organismi elutegevuse aluseks. Ainevahetuse põhifunktsioonideks on toitainete lõhustamine, imendumine ehk seedimine ja saadud ainete kasutamine, ainevahetuse lõpp-produktide liia ja kehavõõraste ühendite väljutamine.
Ainevahetuse põhiprotsessid on kõikidel inimestel identsed.
Söödud toit tuleb seedida, et toidus olevad toitained saaksid imenduda verre. Seedimist teostab inimese seedesüsteem ehk seedeelundkond. Viimane koosneb suuõõnest, neelust, söögitorust, maost, peensoolest ja jämesoolest. Lisaks neile aitavad seedimist läbi viia kõhunääre ehk pankreas ja maks.
Seedekulgla sisepinda katab lima, mida on eriti rohkelt alates maost. Lima olemasolu on oluline, kuna see kaitseb organismi kahjulike faktorite eest ja hõlbustab seeditava toidumassi edasi liikumist. Lisaks eelnevale sisaldab lima palju seedeensüüme ja meile kasulikke mikroorganisme. 
Seedimise käigus lõhustatakse toidus sisalduvad makrotoitained (valgud, rasvad, süsivesikud) väiksemateks komponentideks, mis seejärel imenduvad verre või lümfi.
Kõikide makrotoitainete (valkude, rasvade ja süsivesikute) seedimise ühtne põhikoht on peensoole ülemine osa. See tähendab seda, et seal muudetakse need väikesteks lihtsateks ühenditeks.
Iga inimene on eraldi indiviid ja seetõttu on iga inimese ainevahetus erineva kiirusega. Ainevahetuse kiirusele aitab kaasa kehaline aktiivsus, seetõttu põletab treenitud inimene kaloreid istudes enam kui mittesportlik ülekaaluline inimene. 
Hästi valitud mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine, sellele järgneb seedimine ja toitainete imendumine on hädavajalik, et organism saaks ideaalselt toimida. 
Kõik algab meie endi valikutest ning otsustest, mida me igapäevaseks endale suhu pistame! 

Selleks korraks kõik ja järgmisel korral jagan Teiega jälle üht retseptikest.
Päikest!
​Mari-Anne

Eelkpool kirjutatu tugineb Eesti toitumissoovitustele ning Mihkel Zilmeri raamatule "Normaalne söömine".