Tänases postituses kirjutan puuviljadest, puuviljasuhkrust, marjadest, ja üleüldisest viimaste mõõdukast tarbimisest. 
Suvi on värskete marjade ja puuviljade söömise aeg, sealjuures puuviljade ja marjade. Puuviljad ja marjad on  väga headeks vitamiinide ja mineraalainete allikaks, mida organism vajab.
Vitamiinid osalead organismi ainevahetusprotsessides, reguleerivad närvide tööd, omavad rolli luu- ja lihaskoe moodustumisel, kaitsevad organismi viirus- ja hakkuhaiguste eest. Mineraalained on meie organismile olulised luustiku, kehavedelike, ensüümide koostises. 
Ja kui nüüd mõelda, et Sa ei tarbi iga päev piisavalt ei köögivilju ega ka puuvilju, siis jäävad kõik need kehasiseste protsesside töö vajaka. 
Maasikad on heaks C-vitamiiniallikaks. Vaarikad on heaks A-vitamiini, C-vitamiini, folaadi allikaks. Mustikad on heaks seleeni, tsingi ja C-vitamiini allikaks. 
Need viimased kolm marja on ehk ka enamasti minu nädalasel toidulaual esindatud, seetõttu valisin just need marjad, mille eraldi välja tõin.
Mida magusam on puuvili või mari, seda rohkem see endas suhkrut sisaldab. Suhkur, mida me puuviljadest ja marjadest saame on sahharoos, fruktoos, või glükoos. 
Kas puuviljadest, sealjuures marjadest on võimalik end paksuks süüa? Kindlasti! Näiteks on oht, et kui õunahooajal tarbida liigselt õunu (mitu kilogrammi päevas),  siis sealt saadav liigne energia võib põhjustada kaalutõusu. Ennekõike sõltub kehakaalu kasv või langus ikka sissesöödava energia ning kulutatud energia suhtest.
Kuid teisalt puuviljad ja marjad on meie kehale väga vajalikud ning igapäevane menüü peaks kindlasti paar portsjoni neid sisaldama. Portsjoni suurus on umbes 100 g. Iga inimese päevane köögiviljade- ja puuviljade tarbimise kogus võiks olla vähemalt 5 portsjoni, mille seast 3 võiks olla köögiviljadele ning 2 puuviljadele. 
Millised puuviljad sisaldavad endas kõige enam energiat? Kõige rohkem energiat annavad kuivatatud puuviljad ja marjad. Seejärel on väga energiarikkad konserveeritud puuviljad. Värsketest puuviljadest on ühed energiarikkamad banaan, hurmaa, viinamari. Tavaliselt annavad palju energiat ka puuviljamahlad, kuhu küll ei ole lisatud parimal juhul suhkrut, kuid, mis sisaldavad rohkelt puuviljasuhkrut. Siinkohal on mahlad pigem energiarikas söök kui jook.
Väga lihtne on tarbida puuvilju ja ka marju liiga palju, eriti käesoleval hooajal, kus on müügil värsked maasikad, mustikad, vaarikad. Kui võtta arvesse, et üks portsjon maasikaid on 100 g. Selle koguse annab enam-vähem 4-5 suurt maasikat. Kes siis ikka piirdub korraga süües nii väikese kogusega, kui maasikakarp on juba koju toodud!?
Kuidas marju süüa ning oma menüüsse sättida? Antud hetkel, kui on saada värskeid marju, siis on need suurepäraseks võimaluseks süüa pearoale magustoiduks. Kui aga on talvine periood ja tuleb leppida külmutatud marjadega, siis on need suurepärased lisamaks hommikupudrule (mulle meeldivad külmunud marjad pudrul rohkem kui värsked) või sulatada marjad üles ning segada need maitsestamata jogurtiga kokku. 
Puuvilju on väga lihtne oma päevamenüüsse lisada - puuvili sobib hästi vahepalaks, magustoiduks pearoa järele või eraldi toidukorraks salatinäol koos valguallikaga, näiteks kohupiimaga.
Kokkuvõteks iga inimene peaks sööma paar portsjonit puuvilju või marju päevas, et tagada vajalikud mineraalained ja vitamiinid oma kehale, kuid teisalt tuleks kindlasti pidada silmas mõõdukuse printsiipi. Rohkem ei ole alati parem! 

Olge terved, liikuge ja toituge mitmekülgselt! :)
Mari-Anne

Kasutatud kirjandus: www.toitumine.ee

Loomulikult on aeg-ajalt vaja puhkust kõigest - tööst, trennist,
erinevatest igapäevastest toimetustest just selleks, et lõhkuda rutiini
ning, et peale puhkust oleks tore taas jätkata sealt, kus pooleli jäi veel
suurema motivatsiooni ja tahtejõuga. Tihti juhtub aga nii, et puhkuse ajal
kipume ka natuke liiga vabalt oma toitumises valikuid tegema ja sellega
koormame liialt oma keha. Tavaliselt väljendub see mõnevõrra suurema
kehakaaluna. Vahetevahel ongi täiesti normaalne lubada endale natuke
rohkem ja nautida asju, mida igapäevaslt ei oleks mõistlik, kuid seda head
piiri, mis on mõõdukas, on üsna raske tabada, kui Sa teadlikult oma
toitumist ei jälgi.
Kui kodust välja minna ja täpselt ei tea, millal tagasi jõuad, siis võiks
kaasa võtta vahepala(d), et põhitoidukorda edasi lükata. Vahepala päästab
päeva, kui toidukordade vahele jääb pikem vahe. Vahepala on toit, mida
saab süüa nö "käigupealt", ehk mida on kerge ja mugav ampsata autos, poes,
rannas jne. Vahepala aitab stabiliseerida veresuhkrutaset, ei lase sellel
liialt madalale langeda ja sellest tulenevalt teed arvatavasti vähem
kehvemaid toiduvalikuid, mis üldiselt kipuksid olema lihtsüsivesikute- ja
rasvarikkad snäkid, mis omakorda jällegi käsib haarata uue järgi.
Vahepaladeks sobivad imehästi puuvili, pähklid, keefir, maitsetamata
jogurt vms.
Aga ikkagi, kui on suvi ja grillipeod ja kodus ollakse vähem - pidevalt
sõidetakse ja liigutakse ringi, kuidas küll siis oma toidukorrad korras
hoida? No grillimisega on kerge. Grillile võiks minna liha (üldiselt ikka
kana või väherasvasem muu liha), köögiviljad (mida vaid fantaasia suudab
välja mõelda) ja juurde toorsalat (seda tasuks ikka ise valmistada, kuna
poe toorsalatist saad arvatavasti värske hakitud kraami kõrvale ka
korraliku koguse suhkrut ja õli). Magustoiduks võiks võimalusel valida
ikka värsked marjad ja puuviljad. Aga nende marjadega ja puuviljadega on
ka selline tõsiasi, et ega neid ei ole mõistlik endale suurtes kogustes
lubada, sest mida magusam puuvili või maasikas on, seda rohkem suhkrut see
sisaldab. Puuviljasuhkur küll, aga energiat kannab endas sama palju, kui
tvaline lauasuhkur. Seega kui tarbitava ja kulutatava energia bilanss on
plussis tarbitava poolele, siis ladestub ka see rasvana. Kõike tuleks
tarbida vastavalt organismi vajadusele, ka „üldtuntud tervislikke“ toite.
Ja veel, ei tohi ära unustada vee tarbimist. Teinekord võime janu ajada
segamini näljaga ja sellepärst ka rohkem süüa.
Kui natuke oma toitumine ja toidukorrad läbi mõelda ning toituda
tervislikult iga päev, alustades juba hommikut hästi, siis ei tekigi
vajadust "rämpstoidu" või kehvemate toiduvalikute järele, sest  kehal on
hea ja kerge olla, meel on ergas ja ise tunned ennast oma kehas hästi!
Igapäevane, jätkusuutlik, tasakaalustatud, energiavajadusele vastav toit
ja piisav kehaline aktiivsus aitab nautida nii puhkust, kui sellele
järgnevat perioodi.

Tervislikke toiduvalikuid!
Olev