Me tellime juba mitu aastat oma nädala toidukorvi e-poest. Oleme kasutanud Maxima, Coopi ja nüüd viimaseks Prisma teenust. Viimane meeldib meile kõige enam, kuigi sealt tellides ei ole kojutoomine tasuta, vaid vastupidiselt Maximale ja Coopile maksab see viis eurot ja kopikaid pealegi. Kuid siiski toiduvalik on meie meelest parim neist kolmest!
Täna saime taaskord kulleriga oma nädala toidukraami kätte. Sellest ka mõte, et teeks pildi ja mahutaks kõik ostetu pildile ning jagaks meie lemmikuid tooteid ka Teiega, me lugejad! 😊

​Olgu öeldud, et kõiki produkte me muidugi ühe nädalaga ei jõua ära tarbida. Pikemaks ajaks jagub meile täisterariisist, täisterapastast kuna tegemist on suurte pakkidega, müslist, oa- ja kikerhernekonservidest (neid võtsin paar purki varuks), sojapärmist ja kartulitest.
Nüüd aga selle juurde, millest kogu tänane ost koosnes: vasakult vaadates on värsked aedviljad ning külmutatud aedviljad. Nende seas on alati iganädalaselt pirnid, õunad, banaanid, apelsin või greip, kirsstomatid, pikk värske kurk, nuikapsas, seekord saadeti 2 suurt, 2 kg kartuleid, šampinjonid, 3 erivärvi paprikat, spinat ja jääsalat potis, suvikõrvits, Sagro hapukapsas (minu meelest parim), külmutatud köögiviljad, Olevile aedviljasegu ja minu lemmik on Rainbow Oriental mix. Lemmik just seetõttu, et kõik köögiviljad on lõigutud mulle sobiliku suurusega ning sisaldab erinevaid, idamaiseid köögivilju. Veel on sügavkülmutatud toodetest marjad: kirsid, vaarikad, mustad sõstrad. Kuskil kuhja all on peidus ka 2 sidrunit.
Edasi liikudes pildi keskossa, siis seal on piimatooted, mida küll püüan osta taimseid või mahetooteid, kuid viimaste seas pole leidnud veel normaalse rasvasisaldusega kohupiima ega kodujuustu, seega olen jäänud Farmi 2% kodujuustule truuks, mis on turul olevatest minu jaoks parim. Nende taga on Alpro kookospiim ja 3 alpro jogurtit, üks neist Alpro kreekajogurt. Mahe täispiim on samuti alati ostukorvis – hommikuseks pudruks härrale! 😊 Mina kasutan Alpro piima pudru tegemisel. Piimatoodete sektsioonis on veel esindatud mahe Nopri talu juust, riivjuust, suitsujuust ja Tofu. Seekord ostsin esimest korda pehmet tofut, eks näis, kuidas ja kas oskan sellest midagi valmistada! Kanamunad ostan otse talunikult.
Paremal küljel on teraviljalised ja tummisemad süsivesikud. Seekord on täisterakaerahelbed härrale, mulle kiirkaerahelbed ja kaerakliid. Viimased on gluteenivabad, kuid mitte seetõttu, et mul gluteeniga muret oleks, vaid lihtsalt meeldivad kõige rohkem. Müsli, mis on alati ilma lisatud suhkruteta, täisterariis, täisterapasta ja esimest korda ostsin hernepasta, mis on juba nii suure valgusisaldusega, et sinna enam valgupoolist lisada valmistamisel polegi vaja. Eks proovin ja kajastan seda meie Instagrami lehel. Veel on esindatud maisigaletid, näkkileivad, Tera Tasku ja seemnesepik. Unustasin veel mainida, et läätsed ka.
Iga nädal tellin ka kuni pool kilo mahedat liha. Seekord Liivimaa lihaveise hakkliha, mida sööb Olev. Teine kord asendan selle Liivimaa lihaveise ahjulihaga, mida küpsetan ahjus paar tundi ja siis on valmis ning hea iga hetk oma toidule lisada.
Toidukauba vahelt piilub veel seemnepakk, mida lisan pudrule, jogurtile, wokiroale ja sinna kuhu parasjagu rasvu vaja lisada on. Veel on mainimata oliiviõli, millega toitusi kodus valmistame ja tomatipasta, millega teinekord rikastame oma wokiroogi. Ahjaa sojakaste ka – see lihtsalt maitseb ja eriti koos riisiga!
Pildile ei jäänud 2 Alpro jäätist, mille panin kiiresti sügavkülma ja 1 Pepsi Max, mida teinekord õhtul joome.
Kogu ostukorvi hinnaks oli 120 eurot. Sellest toidust jagub meile kahele terveks nädalaks ja kõigiks toidukordadeks, ehk kiire arvutuse kohaselt 4 toidukorda on kumbalgi päevas, seega 8 kahepeale kokku ning nädalas 56 toidukorda ja ühe toidukorra hinnaks tuleb 2,1 eurot. See võib tunduda pisut suur hind, aga arvestada tuleb siin sellega, et toidulaud on nagu vikerkaar ning kõik mikro- ja makrotoitained saame me sellest kätte. Oma tervisesse investeerimiseks see kindlasti kõrge hind ei ole! 😊
Seekord kribamisest kõik ja olge ikka rõõmsad, terved ja liikuvad!
Ciao,
Mari-Anne

Ülesöömine on midagi, millega meist paljud on kokku puutunud ja seda eelkõige erinevate pidustuste ja tähtpäevade ajal. Ka nüüd, kohe-kohe on jõulud uksele koputamas ja paljusid inimesi vaevab pärast pidusööminguid raske enesetunne ja halvemal juhul paar lisakilogi.
Tänase postituse pühendan sellele, kuidas oleks mõistlik toimida ja käituda pidustuste ajal, et pärast seda ei peaks tundma rasket tunnet, vedama endaga kaasas lisakilosid või olema enda peale pahane manitsedes end "kas mul oli nii palju ikka vaja süüa?!"
Pühade ajal ei piirdu me tavaliselt ühe pidusöömaajaga, sest on vaja külastada ühtesid ja teisi kalleid inimesi ning kostitada neid sõpru ja neid sõpru ka...
Kui jõulud piirduksid vaid ühe suurema õhtusöömaajaga, siis poleks vaja väga muretseda, sest ega ühest toidukorrast ei ole end veel ükski inimene paksemaks söönud, nii nagu ühest väikesest toidukorrast pole ka keegi kehakaalu kaotanud. Üht või teist ikka saavutatakse järjepideva käitumismustriga.
Selleks, et enda puusadele või naba ümber koguda mõned lisasentimeetrid piisab paarist järjestikkusest tugevast ja energiarohkest toidukorrast. Kõik, mis naha alla talletub ei ole kindlasti rasv, osa sellest moodustab ka vesi, mis paari päeva möödudes kaob. 
Järgmiseks mõned olulised nipid, mida järgides ei tohiks küll Sa oma kehale nii suurt kahju osutada:
1. Ära jäta toidukordi vahele - kui tead, et õhtul on plaanis suurem pidusöömine, siis kindlasti ei ole mõistlik hommikupoolseid toidukordi vahele jätta ega paastuda. Seda põhjusel, et õhtuks on söögiisu nii suur ja isutavad eelkõige rasva- ja süsivesikurikkad toidud ja väga lihtne on energiatasemelt süüa rohkem, kui Sul tegelikult vaja läheks ning oma isudele alla kirjutada.
2. Söö köögivilju - ära täida enda taldrikut esimesena liha või verivorstidega. Pea meeles taldrikureeglit, mille kohaselt poolel taldrikust peaksid olema köögiviljad, veerandil liha ja viimasel veerandil tugevam süsivesik. Köögiviljade all ma ei pea kindlasti ainult silmas praekapsast. Praekapsas moodustagu ühe osa pooltest köögiviljadest, aga seal võiks olla ka ahjuköögivilju (peet, kaalikas, porgand, lillkapsas vms) ja eriti hea oleks värske salat. Kui oled taldriku tühjaks söönud ja tunned, et veel jäi ruumi ja sooviksid midagi veel süüa, siis oota natukene ja suure tõenäosusega läheb see tunne mööda. Sellele aitab kaasa klaasi vee joomine.
3. Tõsta kõik endale silme ette taldrikule, mille plaanid ära süüa - kui valid kõik snäkid ja "ampsud" endale välja ning tõstad taldrikusse, siis Sa näed kui palju ja mida sööd. Vastasel korral võid süüa topelt või kolmekordse koguse kõike seda. 
4. Joo piisavalt vett - jõulutoidud on üldiselt soolasemad ning seetõttu tuleks kehale anda ka piisavalt vett. Kui tunned, et kõht on tühi või jäi veel tühjaks, siis tegelikult võib Sul olla hoopis janu. Janu kustutamiseks sobib vaid vesi. Vett joo ka siis, kui janu ei ole.
5. Ole liikuv - kõnni iga päev vähemalt 10 000 sammu. See aitab kehal pidusöökide seedimise ja töötlemisega paremini hakkama saada ning hoiab ka meele ja tuju rõõmsa.
6. Söö ülejäänud päeva toidukorrad tavapärased - ära alusta hommikut juba piparkookide või verivorsti söömisega. Parim hommikusöök, mis ainevahetuse "käima lükkab" on muna koos lisanditega või kaerahelbepuder. 
7. Ole mõõdukas - ole oma valikutega mõõdukas, kõike ei ole vaja pidulaualt proovida või kui ka teed seda, siis ole mõõdukas ja vastutustundlik. 
8. See on Sinu keha ja Sinu teha, kuidas Sa end selles tunned ja milline see välja näeb!!!

Ilusaid jõulupühi Teile ja olge ikka terved!
Mari-Anne ja Olev

​Lõunasöök – mida süüa, mis kell, kui palju?
Iga päev peaks sisaldama hommiku-, lõuna-, ja õhtusööki. Nende vahele võiksid ära mahtuda veel 1-2 vahepala. Iga põhitoidukorra vahe võiks jääda 4-5 tunni vahele.
Toidukordadevaheline protsentuaalne jaotus päeva lõikes võiks olla järgmine:
Hommikusöök 20-25%
Lõunasöök 25-35%
Õhtusöök 25-30%
Vahepalad kokku kuni 25%
Kui hommikusöögiks on söödud toekas, mitmekülgne ja tasakaalustatud toidukord (hommikusöögi variante leiad vanade postituste seast), siis lõunasöök võiks tulla nii 5 tundi peale hommikueinet.
Lõunasöögiks peaks olema samuti väga toekas ja tasakaalustatud toidukord (valgud, rasvad, süsivesikud õiges vahekorras). Kõige parem viis oleks oma lõunasöök ise kaasa võtta tööle/kooli, sellisel juhul on kindlustatud, et keha saab kõik vajaliku, et olla ülejäänud päev produktiivne, energiline ja ei tekiks vajadust erinevate näkside vastu.
Toidukorda planeerides tuleks lähtuda taldrikureeglist. Selle kohaselt peaks pool taldrikust sisaldama köögivilju (kuumtöödeldud või/ja värskel kujul), veerandi taldrikust peaks ära katma toekam süsivesik ja viimasel veerandil peaks olema valguline osa.
Poolele osale taldrikust on väga sobilik panna kuumtöödeldud köögivilju (ahjus tehtuna või pannil küpsetatuna), samuti sobib värske salat. Kuid siinkohal soovitan kindlasti salati ise valmistada, kuna poesalatid sisaldavad lisaks köögiviljadele tavaliselt ka suurel määral rasvu ja suhkruid. Kodusele salatile soovitan kindlasti lisada kvaliteetset salatiõli, milleks sobib oliiviõli, kreekapähkliõli vms, kuid suhkrut kindlasti sinna lisada pole vaja.
Veerandi osa taldrikust peaks katma toekam süsivesik, milleks sobivad väga hästi kartul, tatar, kinoa, riis, odrakruup, pasta vms teravili.
Viimasel veerandil peaks taldrikul olema valguline osa. Selleks sobib hästi liha, kala, kuid ka muna, kodujuust. Taimsetest valguallikatest oad, kikerherned, sojatooted, temphe (minu üks lemmikuid), tofu. Soja ja tofu ja neist tehtud toodete puhul ole kriitiline ning vaata, millest tooted on valmistatud, kui palju ja mida neisse lisatud on. Ohukohaks on siinjuures rasvade kõrge osakaal.
Kui kasutad loomsest valgust rasvasemat produkti, näiteks veisehakkliha või lõhet, siis rasvade seisukohalt on norm juba täis, kui aga sööd väherasvast kala, kanaliha vms, siis tuleks rasvu lisada. Rasvadena sobib lisada avokaadot, taimset õli, seemneid või pähkleid.
Kindlasti iga toidukord ei peaks sisladama magustoitu. Muidugi ruuduke või kaks tumedat šokolaadi on teinekord omalkohal, aga seda mitte iga päev, sest sellest on kiire uus harjumus tekkima. Magusasoovi kustutab kenasti ära klaas vett juua peale toidukorda ning närimiskummi närimine.
Meie juba pea aastakese oleme vahetanud kõik loomsed toiduained mahedate vastu. Sellest tulenevalt me sööme kanaliha väga harva (väljaspool kodu vaid). Loomsest valgust on meie kodus vaid esindatud Mahe Liivimaa lihaveise liha, mahedad kanamunad otse talust, piim ja piimatoodetest ka peamiselt väikeettevõtete toodang ning jogurt on vahetunud peamiselt taimse jogurti vastu, milleks on Alpro maitsestamata kreekajogurt.  Ka juust on mahe. Kala ostaksin ka parima meelega otse kalameestelt, aga seda võimalust mul kahjuks pole.
Mina nädala sees pea üldse liha ei söö, kuid Olevile ikka valmistan väiksema koguse mahedat liha, selleks on ahjuliha või hakkliha tavaliselt. Kogus on väike ning sellele lisandub taimne valguallikas, mis olenevalt nädalast on läätsed, kikerherned, oad vms.
Minu lõunasöögi valguosa katavad ära olenevalt nädalast läätsed, oad, kikerherned, tofu, temphe.
Miks meie oleme oma loomse toidu osakaalu nii palju viimase aasta jooksul vähendanud on just põhjusel, et inimene ei vaja rohkem valku ühes päevas kui 1 g kehakaalu kohta. Momendil, kuna oleme Oleviga mõlemad aktiivse eluviisiga ning treenime mitmeid kordi nädalas, on valgu osakaal meil umbes 1,5 g kehakaalu kohta.
Mahetoodete teed oleme läinud just seetõttu, et toetada väikeettevõtjate ettevõtmisi ja loomade kasvatamist, sest neis farmides hoolitsetakse loomade eest paremini, kui suurtööstustes ning loomade heaolule pööratakse rohkem tähelepanu ning luuakse elamiseks paremad tingimused, selleks aga kulub ettevõtjatel rohkem tööjõudu ja resurssi ning meie soov on neid toetada ja tunnustada selle eest.   
Olen isiklikult arvamusel, et inimene on segatoiduline ning vajab kõikide mikro- ja makrotoitainete kättesaamiseks nii loomset kui taimset toitu. Peamiselt peaks toidulaud koosnema taimsest toidust kindlasti. Eestlaste liha ja lihatoodete tarbimise sagedus on kindlasti liiga sage ning kogused on vajalikkusest palju suuremad. Kui inimene otsustab minna vaid taimse toidu teed ei tohiks olla see kindlasti kellegi poolt hukka mõistetud. Veganite menüü tasakaalustamine vajab kindlasti suurt teadlikkust ja oskust.

Viimati kirjutasin sellest, kuidas puhkuse ajal toitudes söök ja jook enda kasuks tööle panna ning kuidas naasta puhkuselt ilma lisakilodeta.
Täna mõtestan lahti hommikusöögi olulisuse ja toon lõpetuseks kaks retsepti, mis oleksid suvehommikutel (ka teistel aastaaegadel) mõnusad valmistada. Järgmises kahes artiklis võtan luubi alla lõunasöögi ja õhtusöögi.
On inimesi, kes hommikusööki süüa ei armasta. Kas ei ole isu või ei ole aega - põhjuseid võib olla erinevaid. Tavaliselt on see lihtsalt harjumuse puudumine, kellel see harjumus juba sisse kujunenud on, see naljalt ilma hommikusöögita oma päeva ei alusta. Tervislik ja tasakaalustatud hommikueine pärast pikka und lööb päeva särama ja annab hoo sisse ainevahetuse protsessidele, kui organism on öö jooksul ära tarbinud maksa glükogeeni varud. Toitev hommikueine kindlustab olukorra, kus päeva lõikes ei teki imelikke isusid ning on piisavalt energiat lõunani mõttetööga tegeleda.
Tegelikkuses ei tohiks päeva lõikes erinevate toidukordade toitaineline ja energeetiline väärtus väga erineda, seega sobib iga hommikusöök süüa ka lõuna- või koguni õhtusöögiks. Päeva esimese toidukorra süsivesikud peaksid olema aeglaselt imenduvad. Süsivesikutele lisaks sisaldab toitev ja tasakaalustatud hommikusöök rasvu ning valke.
Järgmisena toon Teieni kaks erinevat einet, mis on sobilikud päeva käima tõmbamiseks. Käesolevad portsjonid on minu aktiivsusele ja kaalule vastavad, seega naisterahvad võiksid seda kogust kärpida ning väga aktiivsed trennimehed jällegi tõsta.

Kaerahelbepuder värskete marjadega.
100 g täisterakaerahelbeid
1 klaas piima
1 klaas vett
Näpuotsaga soola
1 tl magustajat (pruun suhkur/stevia)

Valmistamine: Vala vesi potti ja lase keema. Lisa piim ning kaerahelbed. Keeda seni kuni puder on valmis ning maitsesta viimaks soola ja magustajaga.
Serveeri puder värskete marjadega (100 g) ja 1 teelusika maapählivõiga. Lisaks pudrule söö 50-70 g kodujuustu või 1 keedumuna.
Kaerahelveste asemel vahelduseks soovitan süüa neljaviljahelbeid, 8-viljahelbeid. Kui soovid loomset pärisolu toitu enda menüüs vähendada, siis lehmapiima võid asendada taimse piimaga ning kodujuustu samuti taimse maitsestamata jogurtiga.

Leivad praemunaga
2 viilu leiba (teraleiba/seemneleiba)
2 muna
1 porgand
½ paprikat
½ sibulat
1 puuvili või tassitäis marju

Valmistamine: lõigu parajateks tükkideks porgand, paprika ning sibul. Küpseta pannil õli või kookosrasvaga. Lisa pannile juurde kaks muna (härjasilma). Maitsesta meelepäraste maitseainetega. Kui soovid soojasid võileibu, siis enne köögiviljade ja muna valmimist aseta kaks viilu leiba ka pannile sooja kaane alla. Serveeri munad leibade peal, soovi korral raputa peale natuke riivjuustu ja maitserohelist. Magustoiduks söö väike õun.
Mõlemad eelpool kirjeldatud hommikusöögid on väga toitvad ning tasakaalustatud oma makrotoitainete poolest. Kui need tunduvad olevat liiga suured portsjonid, siis söö vähemalt pool sellest, aga söö hästi! J
Vahelduseks härjasilmale soovitan teha munadest ja köögiviljadest omletti.
Hommikusöögi valmistamisele kulutatud 20 hommikuminutit on igati tasuv investeering iseenda tervisesse ja heaolusse.
 
Päikselist suve!
Olev

Tänases postituses kirjutan puuviljadest, puuviljasuhkrust, marjadest, ja üleüldisest viimaste mõõdukast tarbimisest. 
Suvi on värskete marjade ja puuviljade söömise aeg, sealjuures puuviljade ja marjade. Puuviljad ja marjad on  väga headeks vitamiinide ja mineraalainete allikaks, mida organism vajab.
Vitamiinid osalead organismi ainevahetusprotsessides, reguleerivad närvide tööd, omavad rolli luu- ja lihaskoe moodustumisel, kaitsevad organismi viirus- ja hakkuhaiguste eest. Mineraalained on meie organismile olulised luustiku, kehavedelike, ensüümide koostises. 
Ja kui nüüd mõelda, et Sa ei tarbi iga päev piisavalt ei köögivilju ega ka puuvilju, siis jäävad kõik need kehasiseste protsesside töö vajaka. 
Maasikad on heaks C-vitamiiniallikaks. Vaarikad on heaks A-vitamiini, C-vitamiini, folaadi allikaks. Mustikad on heaks seleeni, tsingi ja C-vitamiini allikaks. 
Need viimased kolm marja on ehk ka enamasti minu nädalasel toidulaual esindatud, seetõttu valisin just need marjad, mille eraldi välja tõin.
Mida magusam on puuvili või mari, seda rohkem see endas suhkrut sisaldab. Suhkur, mida me puuviljadest ja marjadest saame on sahharoos, fruktoos, või glükoos. 
Kas puuviljadest, sealjuures marjadest on võimalik end paksuks süüa? Kindlasti! Näiteks on oht, et kui õunahooajal tarbida liigselt õunu (mitu kilogrammi päevas),  siis sealt saadav liigne energia võib põhjustada kaalutõusu. Ennekõike sõltub kehakaalu kasv või langus ikka sissesöödava energia ning kulutatud energia suhtest.
Kuid teisalt puuviljad ja marjad on meie kehale väga vajalikud ning igapäevane menüü peaks kindlasti paar portsjoni neid sisaldama. Portsjoni suurus on umbes 100 g. Iga inimese päevane köögiviljade- ja puuviljade tarbimise kogus võiks olla vähemalt 5 portsjoni, mille seast 3 võiks olla köögiviljadele ning 2 puuviljadele. 
Millised puuviljad sisaldavad endas kõige enam energiat? Kõige rohkem energiat annavad kuivatatud puuviljad ja marjad. Seejärel on väga energiarikkad konserveeritud puuviljad. Värsketest puuviljadest on ühed energiarikkamad banaan, hurmaa, viinamari. Tavaliselt annavad palju energiat ka puuviljamahlad, kuhu küll ei ole lisatud parimal juhul suhkrut, kuid, mis sisaldavad rohkelt puuviljasuhkrut. Siinkohal on mahlad pigem energiarikas söök kui jook.
Väga lihtne on tarbida puuvilju ja ka marju liiga palju, eriti käesoleval hooajal, kus on müügil värsked maasikad, mustikad, vaarikad. Kui võtta arvesse, et üks portsjon maasikaid on 100 g. Selle koguse annab enam-vähem 4-5 suurt maasikat. Kes siis ikka piirdub korraga süües nii väikese kogusega, kui maasikakarp on juba koju toodud!?
Kuidas marju süüa ning oma menüüsse sättida? Antud hetkel, kui on saada värskeid marju, siis on need suurepäraseks võimaluseks süüa pearoale magustoiduks. Kui aga on talvine periood ja tuleb leppida külmutatud marjadega, siis on need suurepärased lisamaks hommikupudrule (mulle meeldivad külmunud marjad pudrul rohkem kui värsked) või sulatada marjad üles ning segada need maitsestamata jogurtiga kokku. 
Puuvilju on väga lihtne oma päevamenüüsse lisada - puuvili sobib hästi vahepalaks, magustoiduks pearoa järele või eraldi toidukorraks salatinäol koos valguallikaga, näiteks kohupiimaga.
Kokkuvõteks iga inimene peaks sööma paar portsjonit puuvilju või marju päevas, et tagada vajalikud mineraalained ja vitamiinid oma kehale, kuid teisalt tuleks kindlasti pidada silmas mõõdukuse printsiipi. Rohkem ei ole alati parem! 

Olge terved, liikuge ja toituge mitmekülgselt! :)
Mari-Anne

Kasutatud kirjandus: www.toitumine.ee

Loomulikult on aeg-ajalt vaja puhkust kõigest - tööst, trennist,
erinevatest igapäevastest toimetustest just selleks, et lõhkuda rutiini
ning, et peale puhkust oleks tore taas jätkata sealt, kus pooleli jäi veel
suurema motivatsiooni ja tahtejõuga. Tihti juhtub aga nii, et puhkuse ajal
kipume ka natuke liiga vabalt oma toitumises valikuid tegema ja sellega
koormame liialt oma keha. Tavaliselt väljendub see mõnevõrra suurema
kehakaaluna. Vahetevahel ongi täiesti normaalne lubada endale natuke
rohkem ja nautida asju, mida igapäevaslt ei oleks mõistlik, kuid seda head
piiri, mis on mõõdukas, on üsna raske tabada, kui Sa teadlikult oma
toitumist ei jälgi.
Kui kodust välja minna ja täpselt ei tea, millal tagasi jõuad, siis võiks
kaasa võtta vahepala(d), et põhitoidukorda edasi lükata. Vahepala päästab
päeva, kui toidukordade vahele jääb pikem vahe. Vahepala on toit, mida
saab süüa nö "käigupealt", ehk mida on kerge ja mugav ampsata autos, poes,
rannas jne. Vahepala aitab stabiliseerida veresuhkrutaset, ei lase sellel
liialt madalale langeda ja sellest tulenevalt teed arvatavasti vähem
kehvemaid toiduvalikuid, mis üldiselt kipuksid olema lihtsüsivesikute- ja
rasvarikkad snäkid, mis omakorda jällegi käsib haarata uue järgi.
Vahepaladeks sobivad imehästi puuvili, pähklid, keefir, maitsetamata
jogurt vms.
Aga ikkagi, kui on suvi ja grillipeod ja kodus ollakse vähem - pidevalt
sõidetakse ja liigutakse ringi, kuidas küll siis oma toidukorrad korras
hoida? No grillimisega on kerge. Grillile võiks minna liha (üldiselt ikka
kana või väherasvasem muu liha), köögiviljad (mida vaid fantaasia suudab
välja mõelda) ja juurde toorsalat (seda tasuks ikka ise valmistada, kuna
poe toorsalatist saad arvatavasti värske hakitud kraami kõrvale ka
korraliku koguse suhkrut ja õli). Magustoiduks võiks võimalusel valida
ikka värsked marjad ja puuviljad. Aga nende marjadega ja puuviljadega on
ka selline tõsiasi, et ega neid ei ole mõistlik endale suurtes kogustes
lubada, sest mida magusam puuvili või maasikas on, seda rohkem suhkrut see
sisaldab. Puuviljasuhkur küll, aga energiat kannab endas sama palju, kui
tvaline lauasuhkur. Seega kui tarbitava ja kulutatava energia bilanss on
plussis tarbitava poolele, siis ladestub ka see rasvana. Kõike tuleks
tarbida vastavalt organismi vajadusele, ka „üldtuntud tervislikke“ toite.
Ja veel, ei tohi ära unustada vee tarbimist. Teinekord võime janu ajada
segamini näljaga ja sellepärst ka rohkem süüa.
Kui natuke oma toitumine ja toidukorrad läbi mõelda ning toituda
tervislikult iga päev, alustades juba hommikut hästi, siis ei tekigi
vajadust "rämpstoidu" või kehvemate toiduvalikute järele, sest  kehal on
hea ja kerge olla, meel on ergas ja ise tunned ennast oma kehas hästi!
Igapäevane, jätkusuutlik, tasakaalustatud, energiavajadusele vastav toit
ja piisav kehaline aktiivsus aitab nautida nii puhkust, kui sellele
järgnevat perioodi.

Tervislikke toiduvalikuid!
Olev

Juba mõnda aega oli mõte viia läbi poes müüdavate nn "tervislikemate jäätiste" degustatsioon ning leida enda jaoks see "parim!" Mõeldud - tehtud! 
Läksime Coopi poodi ja seal olid kõik meie poolt välja valitud jäätised saadaval.
Valisime välja järgmised jäätised: Balbiino mangoproteiinijäätis, Balbiino Be more mustsõstrajäätis, Balbiino vanilje- ja šokolaadijäätised (-30% vähem suhkrut), Premia 47%  vähema suhkruga koorejäätis, Premia 40% vähema suhkruga mango-passionvilja jäätis.  
Eelarvamus oli mul kõigi proovitavate puuvilja- ja marjajäätiste suhtes, sest need kindlasti ei kuulu minu lemmikute sekka. Nii ka Olevil ja kokkuvõttes olid meie maitsed ja järeldused jäätiste osas täpselt samad. 
Kõige kehvemaks osutus meie hinnangul mangoproteiinijäätis. Selles on 124 kcal 100 g kohta, süsivesikuid 20,7,millest suhkruid 15,5. Rasvu väga vähe 1,7g. Maitse poolest oli see väga tugeva kõrvalmaitsega minu jaoks. Tehislik mangomaitse lõi tugevalt üle, mis mind jäi häirima. 
​

Tagant poolt teisele kohale tuli Balbiino Be more jäätis. Maitse oli iseenesest koorene, kuid rikkus minu jaoks maitse ära tugev mustsõstar. Selles jäätises on 100 g kohta 134 kcal, süsivesikuid 22,3 ja suhkruid 14,8. Jällegi teist korda ei ostaks!
​

Tagant poolt kolmandaks jäi Premia mango-passionviljajäätis. Eelnevatest paremaks osutus see just seetõttu, et oli koorene ja selles oli vähem tunda nii mango, kui ka passioni maitseid. Ehk et domineeriv oli vaniljemaitse. Selles jätsis 100 g kohta on 168 kcal, 17 süsivesikut, millest 15 suhkrut. 
​

Tagant poolt neljandaks, või siis eest kolmandaks jäi Balbiino vaniljejäätis. Koht sellele jäätisele just selline kuna tegemist on väga vähe magusa jäätisega, teisalt jällegi mõistetav, sest selles on ka kõige vähem nii süsivesikuid kui ka suhkruid. 100 g kohta sisaldab see jäätis 83 kcal, süsivesikuid 8,7, millest suhkruid 6,2. Rasva osakaal oli samuti selles jäätises väga madal koorejäätise kohta, ehk 4,7g. Kuna see jäätis on nii madala energiasisaldusega, siis arvan, et ostan seda teinekordki! :)
​

Hõbemedali sai meilt Balbiino šokolaadijäätis, milles on 30% vähem suhkruid. Tegelikkuses oli see kõige parema maitsega kõigist proovituist, kuid kui arvesse võtta toitainelist väärtust lisaks maitsele, siis selle tulemusel jäi siiski see jäätis teiseks. 100 g kohta annab see jäätis 190 kcal, 18,8 g süsivesikuid, millest suhkruid 13,5. Selle jäätise hea maitse tagab rasvasisaldus, mis on 11,1g, kui tuua võrdluseks tavaline vaniljejäätis nt Regatt, milles on 10 g rasva.
​

Esikoha pälvis, nii minu, kui Olevi ühisarvamusel, Premia 47% vähem suhkrut sisaldav vaniljejäätis. See jäätis annab 100 g kohta 163 kcal, 10,5 g süsivesikuid ja 10, 5 g suhkruid. Rasvasisaldus on tavapärane koorejäätisele 10%.
Oma esikoha sai see jäätis just seetõttu, et on mõnusalt koorene, küll mitte väga magus, kuid siiski magusam kui Balbiino vaniljejäätis. Seega kõik on tasakaalus: maitse ja toitainelineväärtus. Seda jäätist ostan ma kindlasti veel! :) Jään aga kindlasti ootama sarnaste makrodega šokolaadijäätist Premialt...
​

Eelpool toodud jäätiste põhjal saab järeldada seda, et tasuta lõunaid ei ole. Kui jäätis on vähem magus, siis on ta ka energiavaesem, kui jäätis on magus ja rasvane on see ka energiatihedam!
Kindlasti ostan ma ka edaspidi tavalist jäätist, mille valmistamisel ei ole tähelepanu pööratud sellele, et jäätises oleks vähem suhkruid ja energiat. Minu vaieldamatult lemmik jäätis on eriti tume ja parajalt mõru šokolaadijäätis, ilma igasuguste lisanditeta, nagu moos, marjad, rosinad jne. 
Kõike võib tarbida, kuid tarbigem mõõdukalt!
​
Ilusat pühapäeva!
​Mari-Anne

Heipa! Täna jagan Teiega ühe päeva näidismenüüd. Kõik selle päeva toidud valmivad kiiresti, on üsagi taskukohased ja, mis peamine, on vastavuses minu energiavajadusele.
Selle päeva toitudest saan mina kätte kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalained, rääkimata makrotoitainetest (loe rasvad, valgud, süsivesikud ja sealjuures kiudained).
Hommikusöögiks on kaerakliipuder, mis koosneb 60 g kaerakliidest, 60 g munavalgest (see annab pudrule kohevust), 25 g valgupulbrist, 70 g külmutatud mustikaid pudrule peale ja lisaks valgešokolaadi kreem (1 suurem tl). Hommikusöögi juurde kuulub kindlasti 1 spl kalamaksaõli ja D-vitamiin.

Lõunasöögiks on kanahakklihast pikk-poiss, lisandiks valge riis ja salat. Pikk-poiss valmis lahjast kanahakklihast, riivitud porgandist, kodujuustust, tatrajahust, maitseainetest ja "poisi" sisse peitsin ära keedumuna. Lisandiks oli valge Basmati riis (sööme erinevaid riise - valgest riisist punase riisini), lisandiks läks värske salat (mugavusest, sest soojasi köögivilju ei jõudnud teha). Salatist läks loosi punane keedupeet, roheline salatimix ja kirsstomatid. Kastmeks natukene oliiviõli.
​

Lõunasöögi ja õhtusöögi vahele jääb vahepala või siis õhtuoode, mis annab täitsa toidukorra mõõdu välja. Selleks on 4% kreekajogurt, lisandiks müsli, puuviljad ja seemned või pähklid.

Õhtusöögiks köögiviljad ja magustoiduks kohupiimasõrnikud. Köögiviljad olid ilma lisa valguallikata ja tugevama süsivesikuallikata, sest kohupiimasõrnikud täitsid mõlema rolli. Köögiviljad valmisid kookosrasvaga pannil, lisandiks läks maitsepärm ja erinevad maitseained (sojakaste, Indoneesia pipar).
Kohupiimasõrnikud valmisid lahjast kohupiimapastast, kaerajahust, munast, maitsestamiseks stevia, meresool ja kaneel. Serveerisin neid maapähklivõi, mandlite ja marjadega.

Iga toidukorra valmistamine võtab aega maksimaalselt 25 minutit (õhtusöök võtab ainukesena nii kaua). Hommikupuder ja vahepala valmivad 10-15 minutiga ja lõunasöök valmib samal ajal, kui ise tegelen kodukontoriga, sealjuures jagub sama sööki veel järgmise päeva üheks toidukorraks ka kindlasti.
Ei ole olemas tervislikku või ebatervislikku toitu, on vaid õiged kogused kindlatele inimestele.
Toitude valmistamise viis on oluline, toidukordade aeg on tähtis ja toiduainete valik on ülioluline - millise rasvasisaldusega hakkliha või kreeka jogurtit osta, kuidas kohupiimasõrnikuid valmistada ja mida sinna juurde süüa ja kui palju jne. Enam-vähem võiks aduda ka seda, kas päeva lõikes makrotoitained said paika - reeglina saavad päeva lõikes paika nii makro-, kui ka mikrotoitained, kui süüa "tadrikureegli" järgi.

Paneme oma kehadesse parimat kütust, sest  siis immuunsus tugev ja energiat piisavalt!
Mari-Anne

Hei teile, kes te ikka vahete-vahel oma pilgu meie lugemisnurka viskate. 
Kui kaks nädalat tagasi distantstööd jäin tegema, siis arvasin, et nüüd on rohkem aega ka siia kirjutada, toidupilte teha ja erinevaid retsepte katsetada.. fakt on see, et kõike olen jõudnud teha, välja arvatud esimest - ehk, et siia pole kirjutanud jälle hea paar nädalat. 
Kodus olles on rutiin ikka väga paigas. Hommikusöök kell 8.00, lõunasöök kell 12.00, vahepala 15.30-16.00 ja õhtusöök 19.30-20.00
Samuti sätin pea igasse päeva, lisaks päevasammudele, väiksema või natukene suurema võimlemise või aeroobse- või jõutreeningu. Õnneks on ka kodus olemas mul peamised tarvikud: hantlid, kummilindid, sträpsid ja muidugi mu parim sõber spinnaratas :)
Toidulaua poolelt olen teinud väga korralikult süüa ja oleme tublisti toidetud :)
Päeva kõik peamised toidukorrad on värskelt valminud ja soojad, mis vägagi erineb meie lõunasöökidest, siis kui oleme tööpostil.
Hommik algab ikka pudruga. Mõnel päeval ka omlett või praemuna, kuhu juurde sobib hästi võileib, köögiviljad ja puuvili. Aga olgu, kuidas on, minu lemmik on ikka kaerahelbepuder. Isiklikult söön enda hommikuputru valgupulbrilisandiga, seda just eelkõige seetõttu, et nii on mugav, kiire ja maitsev ka minu jaoks. 
Lõunasöögiks on üldiselt ikka  wokiroog, mis koosneb riisist/odrakruubist/makaronist (sest need viimase aja lemmikud), köögiviljasegust ja lihast (veise- või kanahakkliha või kanafilee). 
Õhtuoode on 4% kreeka jogurt, kodujuust, Fit puding või kohupiimapasta, lisandiks müsli või neljaviljakrõbuskid, marjad (olenevalt tujust ja maitseeelistustest) ja kindlasti mandlid, kreeka pähklid või seemned.
Õhtusöögiks oleme söönud läätsepada, veidikene taljesõbralikumaks kohandatud burgerit ja pitsat, kanasalatit ja makaronisalatit. 
Iga päev ma valin oma paljude ideede ja mõtete seast, mida süüa teha. Ei ole sellist hetke veel olnud, kus mõtted otsa lõppevad ja pea on tühi ega tea mida süüa teha... 
Kuna ilm on olnud viimased nädalad päikseline ja juba vägagi kevadiselt mõnus, siis iga päev oleme vähemalt tunnikese kõndimas käinud. Iga päev tuleb ikka 15 000 sammu kindlasti täis.
Lisan siia ka mõned pildid meie viimaste nädalate toitudest ja ehk jõuan ikka lähipäevil mõne retsepti lahti ka kirjutada..

Seniks püsige kodus ja hoolige üksteisest!
Mari-Anne
​

Jõulupühad on möödas ja mõtlesin, et kirjutan natuke, kuidas ja mida sõime meie pühade toitudeks.
Nagu igal eelneval aastal, tuli ennast jagada mitme perekonna ja erinevate pidulaudade vahel. Tänaseks kui jõulupühad on sedapuhku möödas ei saa mina küll õnneks kuidagi kurta või vinguda, et sai liiga palju söödud või mitu kilogrammi juurde korjatud vöö ümbermõõdule. Kuidas meil õnnestus pühad siis ära pidada ja enesetunne säilitada endiselt hea?
Ma arvan, et ajaga oleme kasvanud teadlikumateks ning oskame mõõdukalt tarbida kõike, mida soovime, sealjuures säilitades hea enesetunne. 
Meie igapäevane hommik algab alati kaerahelbepudruga. Olgu jõululaupäeva hommik või tavaline teisipäev. Miks? Eks ikka sellepärast, et see maitseb kõige enam ja annab päevaks piisavalt head energiat, mis omakorda hoiab kõhu korralikult täis ning ei soodusta teistel päeva toidukordadel üle söömast.
Kodus tegin pühade ajal üheks õhtusöögiks ahjulõhe, lisandiks pastinaak, bataat ja nuikapsas. Kindlasti kuulub tasakaalustatud pühade, või mitte pühade, toidukorra juurde värske salat. Magustoiduks valmistasin samal õhtul jõuluvürtsidega kohupiimamaiuse, milles oli rohkesti pähkleid, kuivatatud jõhvikaid ja ploome - ikka ilma lisatud suhkruta. 
Jõululaupäeval algas meil hommik ikka kaerahelbepudruga kodus, mille järgnes  pidulik lõunasöök ja õhtusöök, mis olid juba külapeal.
Lõunaks sõime klassikalist jõulutoitu, milleks minu taldrikul osutus taine tükk sealiha, keedukartul, hapukapsas, kõrvits, marineeritud kuuseriisikad, hapukurk, värske kurk ja tomat ja ehk oli mingit näksi veel - täpselt enam ei mäletagi. Magusaks oli kodukootud šokolaadikringel koos köömneteega. 
Samal päeval õhtusöögiks oli ahjukalkun, lisandiks keedetud kaalikas, kollane peet, porgand. Lisandiks jällegi värske salat ning sel aastal oli ema klassikalise hapukapsa asemel ise valmistanud punasest peakapsast kaneelise jõulukapsa, mis maitses mitu korda paremini kui harilik hapukapsas.
Kalkunipraele eelnes kaks eelrooga. Üheks oli roomasalatipadjal krevetisalat ning teiseks rukkipalal avokaadovõie koos kalamarjaga- super kooslused. Külmadest snäkkidest oli rikkalik juustuvaagen (erivärilised, magusad ja soolased), vinnutatud kalkunrinnafileelõigud, oliivid, pepperonid, marineeritud minikurgid ja veel kindlasti midagi, mis hetkel ei meenu. Magustoiduks oli mandlijahupõhjaga jõulumaitseline pähklikook. 
Järgmine päev algas taaskord hommikupudruga kodus, mille lisandiks olid seekord mustikad. Lõunasöök oli vanaema juures, kus laual oli veisepraad, keedukartul, hapukapsas, erinevad kalasnäkid, juustud, hapukurk. Õhtu lõpetas pidulik õhtusöök kodus, milleks seekord oli kanafileega salat (poke bowl). Magustoiduks mandlijahupõhjaga kohupiimakook pähklite ja šokolaadimüsliga. 
Iga päev on olnud nii rikkalikud ja maitsvad toidud, et eile kui trennist tulin, sõime riisi kana ja köögiviljadega lõunasöögiks, mis maitses eriti hästi, sest see on meie igapäevane toit ja millega keha on harjunud. 
Minu pühad on sel korral möödunud nii, et ma ei ole söönud mitte ühtegi piparkooki, mandariini ega verivorsti. Piparkoogid ei ole kunagi minu lemmikmaiustuste listi kuulunud (alati valin pigem šokolaaditüki selle asemel), verivorstid ei maitse mulle ja mandariinid vist ka ei meeldi, seetõttu ei olegi neid söönud! :)
Mis kindlasti aitab söömistalgud kergemini üle elada on liikumine, mida ka meie viimase nädala jooksul oleme väga palju praktiseerinud. Iga päev on olnud päeva lõpuks samme 20 000-25 000. Sammud oleme kokku saanud pingutamata, kuidagi loomulikult on need päeva lõpuks kokku kogunenud. Oleme ka trenni teinud. Energiat on palju ja seetõttu ka trennid on olnud ülihead ja tõhusad.
Nüüd on ees veel minu peres mitmed sünnipäevad - kõik meie perekonna olulised sündmused koonduvad aasta lõppu ja uue aasta algusesse.

Soovin kõigile Teile ilusat vana aasta lõppu!
Panen lõpetuseks ühe kollaaži illustreerimaks eelnevat postitust!

Mari-Anne
​