Viimati kirjutasin sellest, kuidas puhkuse ajal toitudes söök ja jook enda kasuks tööle panna ning kuidas naasta puhkuselt ilma lisakilodeta.
Täna mõtestan lahti hommikusöögi olulisuse ja toon lõpetuseks kaks retsepti, mis oleksid suvehommikutel (ka teistel aastaaegadel) mõnusad valmistada. Järgmises kahes artiklis võtan luubi alla lõunasöögi ja õhtusöögi.
On inimesi, kes hommikusööki süüa ei armasta. Kas ei ole isu või ei ole aega - põhjuseid võib olla erinevaid. Tavaliselt on see lihtsalt harjumuse puudumine, kellel see harjumus juba sisse kujunenud on, see naljalt ilma hommikusöögita oma päeva ei alusta. Tervislik ja tasakaalustatud hommikueine pärast pikka und lööb päeva särama ja annab hoo sisse ainevahetuse protsessidele, kui organism on öö jooksul ära tarbinud maksa glükogeeni varud. Toitev hommikueine kindlustab olukorra, kus päeva lõikes ei teki imelikke isusid ning on piisavalt energiat lõunani mõttetööga tegeleda.
Tegelikkuses ei tohiks päeva lõikes erinevate toidukordade toitaineline ja energeetiline väärtus väga erineda, seega sobib iga hommikusöök süüa ka lõuna- või koguni õhtusöögiks. Päeva esimese toidukorra süsivesikud peaksid olema aeglaselt imenduvad. Süsivesikutele lisaks sisaldab toitev ja tasakaalustatud hommikusöök rasvu ning valke.
Järgmisena toon Teieni kaks erinevat einet, mis on sobilikud päeva käima tõmbamiseks. Käesolevad portsjonid on minu aktiivsusele ja kaalule vastavad, seega naisterahvad võiksid seda kogust kärpida ning väga aktiivsed trennimehed jällegi tõsta.

Kaerahelbepuder värskete marjadega.
100 g täisterakaerahelbeid
1 klaas piima
1 klaas vett
Näpuotsaga soola
1 tl magustajat (pruun suhkur/stevia)

Valmistamine: Vala vesi potti ja lase keema. Lisa piim ning kaerahelbed. Keeda seni kuni puder on valmis ning maitsesta viimaks soola ja magustajaga.
Serveeri puder värskete marjadega (100 g) ja 1 teelusika maapählivõiga. Lisaks pudrule söö 50-70 g kodujuustu või 1 keedumuna.
Kaerahelveste asemel vahelduseks soovitan süüa neljaviljahelbeid, 8-viljahelbeid. Kui soovid loomset pärisolu toitu enda menüüs vähendada, siis lehmapiima võid asendada taimse piimaga ning kodujuustu samuti taimse maitsestamata jogurtiga.

Leivad praemunaga
2 viilu leiba (teraleiba/seemneleiba)
2 muna
1 porgand
½ paprikat
½ sibulat
1 puuvili või tassitäis marju

Valmistamine: lõigu parajateks tükkideks porgand, paprika ning sibul. Küpseta pannil õli või kookosrasvaga. Lisa pannile juurde kaks muna (härjasilma). Maitsesta meelepäraste maitseainetega. Kui soovid soojasid võileibu, siis enne köögiviljade ja muna valmimist aseta kaks viilu leiba ka pannile sooja kaane alla. Serveeri munad leibade peal, soovi korral raputa peale natuke riivjuustu ja maitserohelist. Magustoiduks söö väike õun.
Mõlemad eelpool kirjeldatud hommikusöögid on väga toitvad ning tasakaalustatud oma makrotoitainete poolest. Kui need tunduvad olevat liiga suured portsjonid, siis söö vähemalt pool sellest, aga söö hästi! J
Vahelduseks härjasilmale soovitan teha munadest ja köögiviljadest omletti.
Hommikusöögi valmistamisele kulutatud 20 hommikuminutit on igati tasuv investeering iseenda tervisesse ja heaolusse.
 
Päikselist suve!
Olev

Tänases postituses kirjutan puuviljadest, puuviljasuhkrust, marjadest, ja üleüldisest viimaste mõõdukast tarbimisest. 
Suvi on värskete marjade ja puuviljade söömise aeg, sealjuures puuviljade ja marjade. Puuviljad ja marjad on  väga headeks vitamiinide ja mineraalainete allikaks, mida organism vajab.
Vitamiinid osalead organismi ainevahetusprotsessides, reguleerivad närvide tööd, omavad rolli luu- ja lihaskoe moodustumisel, kaitsevad organismi viirus- ja hakkuhaiguste eest. Mineraalained on meie organismile olulised luustiku, kehavedelike, ensüümide koostises. 
Ja kui nüüd mõelda, et Sa ei tarbi iga päev piisavalt ei köögivilju ega ka puuvilju, siis jäävad kõik need kehasiseste protsesside töö vajaka. 
Maasikad on heaks C-vitamiiniallikaks. Vaarikad on heaks A-vitamiini, C-vitamiini, folaadi allikaks. Mustikad on heaks seleeni, tsingi ja C-vitamiini allikaks. 
Need viimased kolm marja on ehk ka enamasti minu nädalasel toidulaual esindatud, seetõttu valisin just need marjad, mille eraldi välja tõin.
Mida magusam on puuvili või mari, seda rohkem see endas suhkrut sisaldab. Suhkur, mida me puuviljadest ja marjadest saame on sahharoos, fruktoos, või glükoos. 
Kas puuviljadest, sealjuures marjadest on võimalik end paksuks süüa? Kindlasti! Näiteks on oht, et kui õunahooajal tarbida liigselt õunu (mitu kilogrammi päevas),  siis sealt saadav liigne energia võib põhjustada kaalutõusu. Ennekõike sõltub kehakaalu kasv või langus ikka sissesöödava energia ning kulutatud energia suhtest.
Kuid teisalt puuviljad ja marjad on meie kehale väga vajalikud ning igapäevane menüü peaks kindlasti paar portsjoni neid sisaldama. Portsjoni suurus on umbes 100 g. Iga inimese päevane köögiviljade- ja puuviljade tarbimise kogus võiks olla vähemalt 5 portsjoni, mille seast 3 võiks olla köögiviljadele ning 2 puuviljadele. 
Millised puuviljad sisaldavad endas kõige enam energiat? Kõige rohkem energiat annavad kuivatatud puuviljad ja marjad. Seejärel on väga energiarikkad konserveeritud puuviljad. Värsketest puuviljadest on ühed energiarikkamad banaan, hurmaa, viinamari. Tavaliselt annavad palju energiat ka puuviljamahlad, kuhu küll ei ole lisatud parimal juhul suhkrut, kuid, mis sisaldavad rohkelt puuviljasuhkrut. Siinkohal on mahlad pigem energiarikas söök kui jook.
Väga lihtne on tarbida puuvilju ja ka marju liiga palju, eriti käesoleval hooajal, kus on müügil värsked maasikad, mustikad, vaarikad. Kui võtta arvesse, et üks portsjon maasikaid on 100 g. Selle koguse annab enam-vähem 4-5 suurt maasikat. Kes siis ikka piirdub korraga süües nii väikese kogusega, kui maasikakarp on juba koju toodud!?
Kuidas marju süüa ning oma menüüsse sättida? Antud hetkel, kui on saada värskeid marju, siis on need suurepäraseks võimaluseks süüa pearoale magustoiduks. Kui aga on talvine periood ja tuleb leppida külmutatud marjadega, siis on need suurepärased lisamaks hommikupudrule (mulle meeldivad külmunud marjad pudrul rohkem kui värsked) või sulatada marjad üles ning segada need maitsestamata jogurtiga kokku. 
Puuvilju on väga lihtne oma päevamenüüsse lisada - puuvili sobib hästi vahepalaks, magustoiduks pearoa järele või eraldi toidukorraks salatinäol koos valguallikaga, näiteks kohupiimaga.
Kokkuvõteks iga inimene peaks sööma paar portsjonit puuvilju või marju päevas, et tagada vajalikud mineraalained ja vitamiinid oma kehale, kuid teisalt tuleks kindlasti pidada silmas mõõdukuse printsiipi. Rohkem ei ole alati parem! 

Olge terved, liikuge ja toituge mitmekülgselt! :)
Mari-Anne

Kasutatud kirjandus: www.toitumine.ee

Loomulikult on aeg-ajalt vaja puhkust kõigest - tööst, trennist,
erinevatest igapäevastest toimetustest just selleks, et lõhkuda rutiini
ning, et peale puhkust oleks tore taas jätkata sealt, kus pooleli jäi veel
suurema motivatsiooni ja tahtejõuga. Tihti juhtub aga nii, et puhkuse ajal
kipume ka natuke liiga vabalt oma toitumises valikuid tegema ja sellega
koormame liialt oma keha. Tavaliselt väljendub see mõnevõrra suurema
kehakaaluna. Vahetevahel ongi täiesti normaalne lubada endale natuke
rohkem ja nautida asju, mida igapäevaslt ei oleks mõistlik, kuid seda head
piiri, mis on mõõdukas, on üsna raske tabada, kui Sa teadlikult oma
toitumist ei jälgi.
Kui kodust välja minna ja täpselt ei tea, millal tagasi jõuad, siis võiks
kaasa võtta vahepala(d), et põhitoidukorda edasi lükata. Vahepala päästab
päeva, kui toidukordade vahele jääb pikem vahe. Vahepala on toit, mida
saab süüa nö "käigupealt", ehk mida on kerge ja mugav ampsata autos, poes,
rannas jne. Vahepala aitab stabiliseerida veresuhkrutaset, ei lase sellel
liialt madalale langeda ja sellest tulenevalt teed arvatavasti vähem
kehvemaid toiduvalikuid, mis üldiselt kipuksid olema lihtsüsivesikute- ja
rasvarikkad snäkid, mis omakorda jällegi käsib haarata uue järgi.
Vahepaladeks sobivad imehästi puuvili, pähklid, keefir, maitsetamata
jogurt vms.
Aga ikkagi, kui on suvi ja grillipeod ja kodus ollakse vähem - pidevalt
sõidetakse ja liigutakse ringi, kuidas küll siis oma toidukorrad korras
hoida? No grillimisega on kerge. Grillile võiks minna liha (üldiselt ikka
kana või väherasvasem muu liha), köögiviljad (mida vaid fantaasia suudab
välja mõelda) ja juurde toorsalat (seda tasuks ikka ise valmistada, kuna
poe toorsalatist saad arvatavasti värske hakitud kraami kõrvale ka
korraliku koguse suhkrut ja õli). Magustoiduks võiks võimalusel valida
ikka värsked marjad ja puuviljad. Aga nende marjadega ja puuviljadega on
ka selline tõsiasi, et ega neid ei ole mõistlik endale suurtes kogustes
lubada, sest mida magusam puuvili või maasikas on, seda rohkem suhkrut see
sisaldab. Puuviljasuhkur küll, aga energiat kannab endas sama palju, kui
tvaline lauasuhkur. Seega kui tarbitava ja kulutatava energia bilanss on
plussis tarbitava poolele, siis ladestub ka see rasvana. Kõike tuleks
tarbida vastavalt organismi vajadusele, ka „üldtuntud tervislikke“ toite.
Ja veel, ei tohi ära unustada vee tarbimist. Teinekord võime janu ajada
segamini näljaga ja sellepärst ka rohkem süüa.
Kui natuke oma toitumine ja toidukorrad läbi mõelda ning toituda
tervislikult iga päev, alustades juba hommikut hästi, siis ei tekigi
vajadust "rämpstoidu" või kehvemate toiduvalikute järele, sest  kehal on
hea ja kerge olla, meel on ergas ja ise tunned ennast oma kehas hästi!
Igapäevane, jätkusuutlik, tasakaalustatud, energiavajadusele vastav toit
ja piisav kehaline aktiivsus aitab nautida nii puhkust, kui sellele
järgnevat perioodi.

Tervislikke toiduvalikuid!
Olev

Juba mõnda aega oli mõte viia läbi poes müüdavate nn "tervislikemate jäätiste" degustatsioon ning leida enda jaoks see "parim!" Mõeldud - tehtud! 
Läksime Coopi poodi ja seal olid kõik meie poolt välja valitud jäätised saadaval.
Valisime välja järgmised jäätised: Balbiino mangoproteiinijäätis, Balbiino Be more mustsõstrajäätis, Balbiino vanilje- ja šokolaadijäätised (-30% vähem suhkrut), Premia 47%  vähema suhkruga koorejäätis, Premia 40% vähema suhkruga mango-passionvilja jäätis.  
Eelarvamus oli mul kõigi proovitavate puuvilja- ja marjajäätiste suhtes, sest need kindlasti ei kuulu minu lemmikute sekka. Nii ka Olevil ja kokkuvõttes olid meie maitsed ja järeldused jäätiste osas täpselt samad. 
Kõige kehvemaks osutus meie hinnangul mangoproteiinijäätis. Selles on 124 kcal 100 g kohta, süsivesikuid 20,7,millest suhkruid 15,5. Rasvu väga vähe 1,7g. Maitse poolest oli see väga tugeva kõrvalmaitsega minu jaoks. Tehislik mangomaitse lõi tugevalt üle, mis mind jäi häirima. 
​

Tagant poolt teisele kohale tuli Balbiino Be more jäätis. Maitse oli iseenesest koorene, kuid rikkus minu jaoks maitse ära tugev mustsõstar. Selles jäätises on 100 g kohta 134 kcal, süsivesikuid 22,3 ja suhkruid 14,8. Jällegi teist korda ei ostaks!
​

Tagant poolt kolmandaks jäi Premia mango-passionviljajäätis. Eelnevatest paremaks osutus see just seetõttu, et oli koorene ja selles oli vähem tunda nii mango, kui ka passioni maitseid. Ehk et domineeriv oli vaniljemaitse. Selles jätsis 100 g kohta on 168 kcal, 17 süsivesikut, millest 15 suhkrut. 
​

Tagant poolt neljandaks, või siis eest kolmandaks jäi Balbiino vaniljejäätis. Koht sellele jäätisele just selline kuna tegemist on väga vähe magusa jäätisega, teisalt jällegi mõistetav, sest selles on ka kõige vähem nii süsivesikuid kui ka suhkruid. 100 g kohta sisaldab see jäätis 83 kcal, süsivesikuid 8,7, millest suhkruid 6,2. Rasva osakaal oli samuti selles jäätises väga madal koorejäätise kohta, ehk 4,7g. Kuna see jäätis on nii madala energiasisaldusega, siis arvan, et ostan seda teinekordki! :)
​

Hõbemedali sai meilt Balbiino šokolaadijäätis, milles on 30% vähem suhkruid. Tegelikkuses oli see kõige parema maitsega kõigist proovituist, kuid kui arvesse võtta toitainelist väärtust lisaks maitsele, siis selle tulemusel jäi siiski see jäätis teiseks. 100 g kohta annab see jäätis 190 kcal, 18,8 g süsivesikuid, millest suhkruid 13,5. Selle jäätise hea maitse tagab rasvasisaldus, mis on 11,1g, kui tuua võrdluseks tavaline vaniljejäätis nt Regatt, milles on 10 g rasva.
​

Esikoha pälvis, nii minu, kui Olevi ühisarvamusel, Premia 47% vähem suhkrut sisaldav vaniljejäätis. See jäätis annab 100 g kohta 163 kcal, 10,5 g süsivesikuid ja 10, 5 g suhkruid. Rasvasisaldus on tavapärane koorejäätisele 10%.
Oma esikoha sai see jäätis just seetõttu, et on mõnusalt koorene, küll mitte väga magus, kuid siiski magusam kui Balbiino vaniljejäätis. Seega kõik on tasakaalus: maitse ja toitainelineväärtus. Seda jäätist ostan ma kindlasti veel! :) Jään aga kindlasti ootama sarnaste makrodega šokolaadijäätist Premialt...
​

Eelpool toodud jäätiste põhjal saab järeldada seda, et tasuta lõunaid ei ole. Kui jäätis on vähem magus, siis on ta ka energiavaesem, kui jäätis on magus ja rasvane on see ka energiatihedam!
Kindlasti ostan ma ka edaspidi tavalist jäätist, mille valmistamisel ei ole tähelepanu pööratud sellele, et jäätises oleks vähem suhkruid ja energiat. Minu vaieldamatult lemmik jäätis on eriti tume ja parajalt mõru šokolaadijäätis, ilma igasuguste lisanditeta, nagu moos, marjad, rosinad jne. 
Kõike võib tarbida, kuid tarbigem mõõdukalt!
​
Ilusat pühapäeva!
​Mari-Anne

Heipa! Täna jagan Teiega ühe päeva näidismenüüd. Kõik selle päeva toidud valmivad kiiresti, on üsagi taskukohased ja, mis peamine, on vastavuses minu energiavajadusele.
Selle päeva toitudest saan mina kätte kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalained, rääkimata makrotoitainetest (loe rasvad, valgud, süsivesikud ja sealjuures kiudained).
Hommikusöögiks on kaerakliipuder, mis koosneb 60 g kaerakliidest, 60 g munavalgest (see annab pudrule kohevust), 25 g valgupulbrist, 70 g külmutatud mustikaid pudrule peale ja lisaks valgešokolaadi kreem (1 suurem tl). Hommikusöögi juurde kuulub kindlasti 1 spl kalamaksaõli ja D-vitamiin.

Lõunasöögiks on kanahakklihast pikk-poiss, lisandiks valge riis ja salat. Pikk-poiss valmis lahjast kanahakklihast, riivitud porgandist, kodujuustust, tatrajahust, maitseainetest ja "poisi" sisse peitsin ära keedumuna. Lisandiks oli valge Basmati riis (sööme erinevaid riise - valgest riisist punase riisini), lisandiks läks värske salat (mugavusest, sest soojasi köögivilju ei jõudnud teha). Salatist läks loosi punane keedupeet, roheline salatimix ja kirsstomatid. Kastmeks natukene oliiviõli.
​

Lõunasöögi ja õhtusöögi vahele jääb vahepala või siis õhtuoode, mis annab täitsa toidukorra mõõdu välja. Selleks on 4% kreekajogurt, lisandiks müsli, puuviljad ja seemned või pähklid.

Õhtusöögiks köögiviljad ja magustoiduks kohupiimasõrnikud. Köögiviljad olid ilma lisa valguallikata ja tugevama süsivesikuallikata, sest kohupiimasõrnikud täitsid mõlema rolli. Köögiviljad valmisid kookosrasvaga pannil, lisandiks läks maitsepärm ja erinevad maitseained (sojakaste, Indoneesia pipar).
Kohupiimasõrnikud valmisid lahjast kohupiimapastast, kaerajahust, munast, maitsestamiseks stevia, meresool ja kaneel. Serveerisin neid maapähklivõi, mandlite ja marjadega.

Iga toidukorra valmistamine võtab aega maksimaalselt 25 minutit (õhtusöök võtab ainukesena nii kaua). Hommikupuder ja vahepala valmivad 10-15 minutiga ja lõunasöök valmib samal ajal, kui ise tegelen kodukontoriga, sealjuures jagub sama sööki veel järgmise päeva üheks toidukorraks ka kindlasti.
Ei ole olemas tervislikku või ebatervislikku toitu, on vaid õiged kogused kindlatele inimestele.
Toitude valmistamise viis on oluline, toidukordade aeg on tähtis ja toiduainete valik on ülioluline - millise rasvasisaldusega hakkliha või kreeka jogurtit osta, kuidas kohupiimasõrnikuid valmistada ja mida sinna juurde süüa ja kui palju jne. Enam-vähem võiks aduda ka seda, kas päeva lõikes makrotoitained said paika - reeglina saavad päeva lõikes paika nii makro-, kui ka mikrotoitained, kui süüa "tadrikureegli" järgi.

Paneme oma kehadesse parimat kütust, sest  siis immuunsus tugev ja energiat piisavalt!
Mari-Anne

Hei teile, kes te ikka vahete-vahel oma pilgu meie lugemisnurka viskate. 
Kui kaks nädalat tagasi distantstööd jäin tegema, siis arvasin, et nüüd on rohkem aega ka siia kirjutada, toidupilte teha ja erinevaid retsepte katsetada.. fakt on see, et kõike olen jõudnud teha, välja arvatud esimest - ehk, et siia pole kirjutanud jälle hea paar nädalat. 
Kodus olles on rutiin ikka väga paigas. Hommikusöök kell 8.00, lõunasöök kell 12.00, vahepala 15.30-16.00 ja õhtusöök 19.30-20.00
Samuti sätin pea igasse päeva, lisaks päevasammudele, väiksema või natukene suurema võimlemise või aeroobse- või jõutreeningu. Õnneks on ka kodus olemas mul peamised tarvikud: hantlid, kummilindid, sträpsid ja muidugi mu parim sõber spinnaratas :)
Toidulaua poolelt olen teinud väga korralikult süüa ja oleme tublisti toidetud :)
Päeva kõik peamised toidukorrad on värskelt valminud ja soojad, mis vägagi erineb meie lõunasöökidest, siis kui oleme tööpostil.
Hommik algab ikka pudruga. Mõnel päeval ka omlett või praemuna, kuhu juurde sobib hästi võileib, köögiviljad ja puuvili. Aga olgu, kuidas on, minu lemmik on ikka kaerahelbepuder. Isiklikult söön enda hommikuputru valgupulbrilisandiga, seda just eelkõige seetõttu, et nii on mugav, kiire ja maitsev ka minu jaoks. 
Lõunasöögiks on üldiselt ikka  wokiroog, mis koosneb riisist/odrakruubist/makaronist (sest need viimase aja lemmikud), köögiviljasegust ja lihast (veise- või kanahakkliha või kanafilee). 
Õhtuoode on 4% kreeka jogurt, kodujuust, Fit puding või kohupiimapasta, lisandiks müsli või neljaviljakrõbuskid, marjad (olenevalt tujust ja maitseeelistustest) ja kindlasti mandlid, kreeka pähklid või seemned.
Õhtusöögiks oleme söönud läätsepada, veidikene taljesõbralikumaks kohandatud burgerit ja pitsat, kanasalatit ja makaronisalatit. 
Iga päev ma valin oma paljude ideede ja mõtete seast, mida süüa teha. Ei ole sellist hetke veel olnud, kus mõtted otsa lõppevad ja pea on tühi ega tea mida süüa teha... 
Kuna ilm on olnud viimased nädalad päikseline ja juba vägagi kevadiselt mõnus, siis iga päev oleme vähemalt tunnikese kõndimas käinud. Iga päev tuleb ikka 15 000 sammu kindlasti täis.
Lisan siia ka mõned pildid meie viimaste nädalate toitudest ja ehk jõuan ikka lähipäevil mõne retsepti lahti ka kirjutada..

Seniks püsige kodus ja hoolige üksteisest!
Mari-Anne
​

Jõulupühad on möödas ja mõtlesin, et kirjutan natuke, kuidas ja mida sõime meie pühade toitudeks.
Nagu igal eelneval aastal, tuli ennast jagada mitme perekonna ja erinevate pidulaudade vahel. Tänaseks kui jõulupühad on sedapuhku möödas ei saa mina küll õnneks kuidagi kurta või vinguda, et sai liiga palju söödud või mitu kilogrammi juurde korjatud vöö ümbermõõdule. Kuidas meil õnnestus pühad siis ära pidada ja enesetunne säilitada endiselt hea?
Ma arvan, et ajaga oleme kasvanud teadlikumateks ning oskame mõõdukalt tarbida kõike, mida soovime, sealjuures säilitades hea enesetunne. 
Meie igapäevane hommik algab alati kaerahelbepudruga. Olgu jõululaupäeva hommik või tavaline teisipäev. Miks? Eks ikka sellepärast, et see maitseb kõige enam ja annab päevaks piisavalt head energiat, mis omakorda hoiab kõhu korralikult täis ning ei soodusta teistel päeva toidukordadel üle söömast.
Kodus tegin pühade ajal üheks õhtusöögiks ahjulõhe, lisandiks pastinaak, bataat ja nuikapsas. Kindlasti kuulub tasakaalustatud pühade, või mitte pühade, toidukorra juurde värske salat. Magustoiduks valmistasin samal õhtul jõuluvürtsidega kohupiimamaiuse, milles oli rohkesti pähkleid, kuivatatud jõhvikaid ja ploome - ikka ilma lisatud suhkruta. 
Jõululaupäeval algas meil hommik ikka kaerahelbepudruga kodus, mille järgnes  pidulik lõunasöök ja õhtusöök, mis olid juba külapeal.
Lõunaks sõime klassikalist jõulutoitu, milleks minu taldrikul osutus taine tükk sealiha, keedukartul, hapukapsas, kõrvits, marineeritud kuuseriisikad, hapukurk, värske kurk ja tomat ja ehk oli mingit näksi veel - täpselt enam ei mäletagi. Magusaks oli kodukootud šokolaadikringel koos köömneteega. 
Samal päeval õhtusöögiks oli ahjukalkun, lisandiks keedetud kaalikas, kollane peet, porgand. Lisandiks jällegi värske salat ning sel aastal oli ema klassikalise hapukapsa asemel ise valmistanud punasest peakapsast kaneelise jõulukapsa, mis maitses mitu korda paremini kui harilik hapukapsas.
Kalkunipraele eelnes kaks eelrooga. Üheks oli roomasalatipadjal krevetisalat ning teiseks rukkipalal avokaadovõie koos kalamarjaga- super kooslused. Külmadest snäkkidest oli rikkalik juustuvaagen (erivärilised, magusad ja soolased), vinnutatud kalkunrinnafileelõigud, oliivid, pepperonid, marineeritud minikurgid ja veel kindlasti midagi, mis hetkel ei meenu. Magustoiduks oli mandlijahupõhjaga jõulumaitseline pähklikook. 
Järgmine päev algas taaskord hommikupudruga kodus, mille lisandiks olid seekord mustikad. Lõunasöök oli vanaema juures, kus laual oli veisepraad, keedukartul, hapukapsas, erinevad kalasnäkid, juustud, hapukurk. Õhtu lõpetas pidulik õhtusöök kodus, milleks seekord oli kanafileega salat (poke bowl). Magustoiduks mandlijahupõhjaga kohupiimakook pähklite ja šokolaadimüsliga. 
Iga päev on olnud nii rikkalikud ja maitsvad toidud, et eile kui trennist tulin, sõime riisi kana ja köögiviljadega lõunasöögiks, mis maitses eriti hästi, sest see on meie igapäevane toit ja millega keha on harjunud. 
Minu pühad on sel korral möödunud nii, et ma ei ole söönud mitte ühtegi piparkooki, mandariini ega verivorsti. Piparkoogid ei ole kunagi minu lemmikmaiustuste listi kuulunud (alati valin pigem šokolaaditüki selle asemel), verivorstid ei maitse mulle ja mandariinid vist ka ei meeldi, seetõttu ei olegi neid söönud! :)
Mis kindlasti aitab söömistalgud kergemini üle elada on liikumine, mida ka meie viimase nädala jooksul oleme väga palju praktiseerinud. Iga päev on olnud päeva lõpuks samme 20 000-25 000. Sammud oleme kokku saanud pingutamata, kuidagi loomulikult on need päeva lõpuks kokku kogunenud. Oleme ka trenni teinud. Energiat on palju ja seetõttu ka trennid on olnud ülihead ja tõhusad.
Nüüd on ees veel minu peres mitmed sünnipäevad - kõik meie perekonna olulised sündmused koonduvad aasta lõppu ja uue aasta algusesse.

Soovin kõigile Teile ilusat vana aasta lõppu!
Panen lõpetuseks ühe kollaaži illustreerimaks eelnevat postitust!

Mari-Anne
​

Hommikusöök pärast pikka und lööb päeva särama. Toitev eine ärkamise järel on hea viis kindlustada tervislik päev, mida ei kimbuta kummalised isud ja ärevad tujukõikumised. (Pau, T, Võsumets, M. 2018).
Miks oleks õige mõte süüa igal hommikul toitev ja tasakaalustatud hommikueine? Öösel on organism ära kasutanud maksas talletatud süsivesikute varud ning hommikul on vaja neid täiendada. Kui hommikusööki ei sööda hakkab organism lagundama enda varusid, mistõttu ei ole ta nii effektiivne kui peaks, mistõttu hakkab kannatama õppimis-, töö-, ja tähelepanuvõime. (toitumine.ee)
Hommikusöök võiks olla rikas aeglaselt imenduvate süsivesikute poolest, kindlasti ei tohiks ära unustada valke ning rasvu, mille koostoimel saab ühest hommikusöögist tasakaalustatud ja tervislik toidukord, mis lööb päeva käima ning annab piisavalt energiat. 
Alljärgnevalt toon mõned näited, mida, kui palju oleks sobilik süüa hommikusöögiks (enda ja Olevi hommikusöökide näitel). 
Kõige parem valik oleks hommikusöögiks süüa putru, mis on keedetud soovi korral piimaga. Sellisel juhul piisab, kui juurde süüa 1 keedumuna või 100 g kodujuustu. Käesolevas toidukorras on esindatud nii süsivesikud, valgud kui rasvad. Kui keeta puder piimaga, muudab viimane selle juba täitsa magusaks. Kui eelistad pisut veel magusamat varianti, siis lisa natukene pruuni suhkrut või steviat juurde. 
Kui keedad pudru ilma piimata, siis maitsestamiseks sobib hästi stevia või valgupulber (viimase lisamisel on puder magus ja valgud ka esindatud). Kui keeta puder veega, siis tuleks lisada rasvu juurde, milleks on väga sobilik maapähklivõi (ole kogusega tagasihoidlik:)), pähklid, seemned. Et puder oleks mitmekülgsem ja vaheldusrikkam, lisa soovi ja maitse järgi erinevatel päevadel erinevaid marju või puuviljatükke. 
Kui eelistad soolast putru, siis lisa singitükke, riivitud juustu, millest saad ka valgukoguse kenasti kätte. Kui kasutad rasvasemat juustu, pole vaja enam rasvu ka lisada. 
Et puder ei muutuks üksluiseks, siis varieeri erinevate pudruhelvestega: kaera-, neljavilja-, odra-, hirsi-, 8-viljahelbed jne. 
Pudruhommikutele vahelduseks on hea alternatiiv teha praemuna/keedumuna või omletti. Kindlasti ei saa vahetada kaerahelbeputru praemuna vastu 1-1-le, sest ühed on süsivesikud ja teised valgud/rasvad. Kui süüa muna hommikusöögiks, siis kindlasti juurde süüa süsivesikuid, milleks sobivad erinevad köögiviljad ja leib. 
Kolmandaks hommikusöögi alternatiiviks on müsli/kaerahelbed kohupiima, pudingu, jogurti või kreekajogurtiga. Jällegi, et kõik makrotoitained klapiksid, siis oleks sobilik käesolev hommikusöök kombineerida järgmiselt: 200 g kreeka jogurtit (või mõnd muud piimatoodet), 30-40g müslit, 1 suurem puuvili ja rasvaallikana maapähklivõid, seemneid või pähkleid. Kui müsli asemel kasutada kaerahelbeid, siis oleks soovituslik see eelmisel õhtul külmkappi valmis teha, et järgmise päeva hommikuks oleksid kaerahelbed paisunud. 
Kui aga Sa ei ole hommikuti üldse harjunud sööma, siis see on harjumus, mida saab kindlasti muuta. Nimelt alusta hommikut 1 banaani või klaasi keefiriga ja juba kuu aja pärast avastad end hommikusöögilauas kaerahelbepudru kausi taga istuvat! :)

Ilusat algavat nädalat ja sööge ikka hommikusööki! :)
Mari-Anne
​

Tere taas! Viimasest postitusest on möödas rohkem kui kuu... kuhu küll see suvi on kadunud?
Nüüd on käes augusti lõpupäevad ja ega see suve lõpp ka enam kaugel pole.. aga mis seal ikka, sügis on ka ilus - värilised lendlevad puulehed ja karge tuul.. okei, tegelikult see viimane nüüd küll tore ei ole. 
Meie suvi on olnud väga tegus, liikuv, tore ja täis mõnusaid hetki. Oleme täielikult igapäevasest rutiinist välja astunud, nii igas mõttes.
Ringi liikumine ja trippimine, nii Eesti siseselt kui ka väljaspool kodumaad, toob kaasa endaga täiesti teistmoodi liikumisharjumused, treeningud või sootuks nende puudumise mingil perioodil, kodustest toitudest erinevad menüüd, joogid jne.
See kõik on vahelduseks nii mõnus, kui ei pea hommikul kuhugi kiirustama, isegi päevaplaani ei pea nii konkreetselt paika panema, isegi trenni ei lähe. Tõused hotellis või looduserüpes üles ja lähed buffee-lauda hommikueinet sööma või siis priimuse peal valmistatud putru/omletti nautima koos kuuma kohviga! 
Kuigi meie menüü on olnud erinev igapäevasest, siis üldjoontes oleme ikka oma toidulauale ninaesist valinud teadlikult, see on lihtsalt nii loomulik, et kui on ka puhkus, siis toit olgu ikka hea ja minu kehale kasulik, sest lõpptulemusel Sa oled see, mida Sa sööd! :) Mitte et puhkusemenüü ei sisaldaks jäätist ja seesugust head-paremat, kuid siiski kõike mõõdukalt! 
Kui nüüd aus olla, siis tegelikkuses ma ei suuda nii, et ma päeva jooksul ei läbi teatud distantsi jalgsi, no keha vajab liigutamist... Harjumusejõud!
Nüüd kui puhkused on läbi ja on vaja töölainele naasta, siis selleski on oma võlud. Tuleb töötada, et siis jälle puhkust nautida! :)
Pisike nõuanne Sulle edaspidiseks: käi iga päev vähemalt 10 000 sammu, venita/võimle/tegele endale meeldiva spordiga, söö mitmekülgselt ja mõõdukalt ning puhka. Naudi ka suve viimaseid päikesekiiri, sest ees on tuuline ja hall sügis! 
Varsti ka uued retseptid, sest mõtteid on juba nii palju,
seniks tsau! :)

Mari-Anne

Hei Sulle! :) Täna tahaksin kirjutada suvistest pidustustest, grillmistest, väljas einestamisest ja sellega seonduvatest toiduvalikutest ja üldse suhtumisest...
Suviti on enamustel meist rohkem toredaid ühisüritusi sõpradega, sugulastega ja muude vahvate sulelistega ja see üldiselt eeldab koos restorani/kohvikusse sööma minemist, kellelegi külla minemist, enda kodus külaliste vastu võtmist, aias grillipidusid, festivale jne. Siit ka paljude inimeste huulilt kuuldud ütlemine: "Suvel ma ei suuda end piitsutada" või "suvel on nii raske toidukordi ette valmistada" või "peale suve võtan end käsile" jne, seda loetelu võiks jätkata pikalt pikalt...
Aga fakt on see, et iga päev me süüa tahame, energiat vajame ja iga päev me ka sööme. Olgu kohe öeldud, et piitsutama ei pea end mitte keegi, et normaalkehakaalus olla, vaid kõik algab mõtlemisest, teadlilkusest ja üldisest suhtumisest ning valikutest :)
Nii, aga nüüd asja juurde. Alljärgnevalt kirjutan vaid enda toiduvalikute põhimõtetest, mida mina järgin ning mis tagavad minu puhul tasakaalustatud toitumuse ning üldiselt neid valikuid tehes ei pea ma hambad ristis ühelegi toidule ei ütlema.
Kui käin väljas söömas, kohvikus, restoranis vms, siis üldiselt valin menüüst seda, mis maitseb ja meelejärgi on. Tavaliselt mu jalad mind pubidesse ja kõrtsidesse sööma ei vii, sest sealne toiduvalik on  üldiselt kesine ja tavaliselt fritüüritud ja õlist läbi nirgunud (vabandust kui siinkohal mõnele pubile ülekohut teen!). Kuna igapäevaselt toitun enam-vähem tasakaalustatult, siis menüüdes üldiselt pasta, hamburgeri ja pitsa leheküljed keeran edasi, sest nende järgi ei isuta (kui ma just Steffani pitsarestorani pole maandunud :)) aga see selleks, tavaliselt valin kala, sest seda teen kodus ise harva. Kui valikus on valge kala, siis minu valik on tehtud üldjuhul. Kui meelepärast kala valikus pole, siis lähen kana või pardi peale. Need minu teised lemmikud. Parti ei oska ma ise teha ja kana on alati kindla peale väljaminek! Lisandiks valin selle mis prae kõrval on, mõnikord palun kartuli osakaalu vähendada ja suurendada salati osakaalu või palun kartuli vahetada köögiviljade vastu. 
Kui aga otsustan kohvikusse/restorani minnes, et täna võtan ka magustoidu, (kui näen menüüs šokolaadikooki või muud sarnast kakaost), siis pearoana söön üldjuhul salati ning jätan ülejäänud kalorid magustoidu jaoks. 
Suppidega on mul oma teema. Nimelt suppidesse suhtun väga skeptiliselt, kui supp pole just minu ema sulest valminud.. sest restoranides valmistatud supid on üldjuhul väga energiarikkad, kuid sealjuures väga toitainevaesed. Mida see tähendab? See tähendab, et supi sisse on lisatud küll köögivilju, aga lisaks neile väga palju rasvainet ja koort, et supp kreemine ja maitsev oleks. See omakorda täidab kõhu korraks ära, kuid varsti tunned, et kuskilt tahaks juba midagi näksida.
Kui on tulemas mõni pidu või kokkusaamine, kus pakutakse head-paremat süüa, siis olen kuulnud inimesi, kes ütlevad, et päeva esimeses pooles ollakse näljas, sest õhtul läheb suuremaks söömiseks ning hoitakse kõhtu selle jaoks. Mina leian, et selline suhtumine pole õige. Miks? Sellepärast, et õhtuks oled hundinäljas ning sööd kokku rohkem kaloreid, kui sellisel juhul, kui oleksid söönud nii hommiku- kui lõunasöögi eelnevalt päeva ajal, mis omakorda tekitab rasket ja halba tunnet. Seega siin hea nipp oleks süüa päeva esimesed toidukorrad pisut lahjemad ning kergemad, kui igapäevaselt, kuid kindlasti ei tohiks jätta neid vahele.
Suveõhtu, väljas soe ja mõnus olla, nädalavahetus ka ning tahaks grillida. Hea mõte! Grillile soovitan panna vorstide asemel liha. Vorstid on selline natuke kahtlase väärtusega toit minu jaoks, sisaldades lisaks lihale kõikvõimalikke lisaaineid, sealjuures palju rasva ning väga vähe valku. Mulle isiklikult meeldib grillida ise marineeritud kanafileed või Talleggi minutipihve kanafileest (lemmikud on meega ja juustuga). Vahel tuleb ka klassikalises marinaadis sealiha järele isu, siis teeme ka seda. Oluline on lugeda pakenditelt toitainelist koostist (valgu ja rasva omavahelist suhet). 
Grillvorstidest rääkides olen poelettidelt leidnud kaht sorti häid (figuurisõbralikke) vorstikesi. Ühed on kanafileetoorvorstid (rasva 7 g) ja teised kana grillvorstid. Kindlasti on hea mõte alati grillile panna liha asemele kala küpsema.
​Aga selle kõige eelenavalt kõneldu juurde võiks salatit ka süüa. Kuna grillimise käigus süüakse liha ikka rohkem kui õhtusöögiks pannil valmistades, siis oleks mõistlik süüa lisandiks värsket salatit, mida samuti ise valmistada. Kindlasti ei vali mina mitte kunagi poesalateid ja siinkohal olen mina poesalatite (nii toorsalat kui koorene salat) osas 0 tolerantsiga, sest esiteks minu arvates need ei ole maitsvad, teiseks need sisaldavad lisatud suhkruid (mida ma söön pigem magustoidust) ja kolmandaks on need valmistatud sellise majoneesiga, millest minu keha mitte midagi head ei saa! Kui valin grilli juurde vaid värske salati ning soovin süsivesikuid lisada, siis võtan leiba või puuvilju. Võimalusel grillin alati lisaks lihale ka köögivilju (juustuga täidetud tomatid, suvikõrvits, seened paprika vms). Kõht saab täis, enesetunne on kerge ja meel on rõõmus.
Olgu, aga tänaseks aitab, sest mina hakkan nüüd restorani suunduma!
Tsau ja järgmiste postitusteni!

​Mari-Anne