Jõulumenüü

Jõulupühad on möödas ja mõtlesin, et kirjutan natuke, kuidas ja mida sõime meie pühade toitudeks.
Nagu igal eelneval aastal, tuli ennast jagada mitme perekonna ja erinevate pidulaudade vahel. Tänaseks kui jõulupühad on sedapuhku möödas ei saa mina küll õnneks kuidagi kurta või vinguda, et sai liiga palju söödud või mitu kilogrammi juurde korjatud vöö ümbermõõdule. Kuidas meil õnnestus pühad siis ära pidada ja enesetunne säilitada endiselt hea?
Ma arvan, et ajaga oleme kasvanud teadlikumateks ning oskame mõõdukalt tarbida kõike, mida soovime, sealjuures säilitades hea enesetunne. 
Meie igapäevane hommik algab alati kaerahelbepudruga. Olgu jõululaupäeva hommik või tavaline teisipäev. Miks? Eks ikka sellepärast, et see maitseb kõige enam ja annab päevaks piisavalt head energiat, mis omakorda hoiab kõhu korralikult täis ning ei soodusta teistel päeva toidukordadel üle söömast.
Kodus tegin pühade ajal üheks õhtusöögiks ahjulõhe, lisandiks pastinaak, bataat ja nuikapsas. Kindlasti kuulub tasakaalustatud pühade, või mitte pühade, toidukorra juurde värske salat. Magustoiduks valmistasin samal õhtul jõuluvürtsidega kohupiimamaiuse, milles oli rohkesti pähkleid, kuivatatud jõhvikaid ja ploome - ikka ilma lisatud suhkruta. 
Jõululaupäeval algas meil hommik ikka kaerahelbepudruga kodus, mille järgnes  pidulik lõunasöök ja õhtusöök, mis olid juba külapeal.
Lõunaks sõime klassikalist jõulutoitu, milleks minu taldrikul osutus taine tükk sealiha, keedukartul, hapukapsas, kõrvits, marineeritud kuuseriisikad, hapukurk, värske kurk ja tomat ja ehk oli mingit näksi veel - täpselt enam ei mäletagi. Magusaks oli kodukootud šokolaadikringel koos köömneteega. 
Samal päeval õhtusöögiks oli ahjukalkun, lisandiks keedetud kaalikas, kollane peet, porgand. Lisandiks jällegi värske salat ning sel aastal oli ema klassikalise hapukapsa asemel ise valmistanud punasest peakapsast kaneelise jõulukapsa, mis maitses mitu korda paremini kui harilik hapukapsas.
Kalkunipraele eelnes kaks eelrooga. Üheks oli roomasalatipadjal krevetisalat ning teiseks rukkipalal avokaadovõie koos kalamarjaga- super kooslused. Külmadest snäkkidest oli rikkalik juustuvaagen (erivärilised, magusad ja soolased), vinnutatud kalkunrinnafileelõigud, oliivid, pepperonid, marineeritud minikurgid ja veel kindlasti midagi, mis hetkel ei meenu. Magustoiduks oli mandlijahupõhjaga jõulumaitseline pähklikook. 
Järgmine päev algas taaskord hommikupudruga kodus, mille lisandiks olid seekord mustikad. Lõunasöök oli vanaema juures, kus laual oli veisepraad, keedukartul, hapukapsas, erinevad kalasnäkid, juustud, hapukurk. Õhtu lõpetas pidulik õhtusöök kodus, milleks seekord oli kanafileega salat (poke bowl). Magustoiduks mandlijahupõhjaga kohupiimakook pähklite ja šokolaadimüsliga. 
Iga päev on olnud nii rikkalikud ja maitsvad toidud, et eile kui trennist tulin, sõime riisi kana ja köögiviljadega lõunasöögiks, mis maitses eriti hästi, sest see on meie igapäevane toit ja millega keha on harjunud. 
Minu pühad on sel korral möödunud nii, et ma ei ole söönud mitte ühtegi piparkooki, mandariini ega verivorsti. Piparkoogid ei ole kunagi minu lemmikmaiustuste listi kuulunud (alati valin pigem šokolaaditüki selle asemel), verivorstid ei maitse mulle ja mandariinid vist ka ei meeldi, seetõttu ei olegi neid söönud! :)
Mis kindlasti aitab söömistalgud kergemini üle elada on liikumine, mida ka meie viimase nädala jooksul oleme väga palju praktiseerinud. Iga päev on olnud päeva lõpuks samme 20 000-25 000. Sammud oleme kokku saanud pingutamata, kuidagi loomulikult on need päeva lõpuks kokku kogunenud. Oleme ka trenni teinud. Energiat on palju ja seetõttu ka trennid on olnud ülihead ja tõhusad.
Nüüd on ees veel minu peres mitmed sünnipäevad - kõik meie perekonna olulised sündmused koonduvad aasta lõppu ja uue aasta algusesse.

Soovin kõigile Teile ilusat vana aasta lõppu!
Panen lõpetuseks ühe kollaaži illustreerimaks eelnevat postitust!

Mari-Anne
​