Lasanje 1 vs lasanje 2

Teises postituses tahan kirjutada sellisest lihtsalt ja kõigile tuntud roast, milleks on lasanje.
Olen ise suur pasta-fänn, juba lapsest saati (no millise lapsele ei meeldiks makaronid).
Kui lapsena sai kõht täis söödud makaronidest ja hakklihast (vb juustu ja ketšupit ka), siis nüüd pigem köögiviljadest, millele on hulka pandud täisterapastat ja natuke hakkliha või muud valguallikat..  
Vahelduseks pastale tegin lasanjet.
Minu lasanje vastas täielikult Eesti toitumissoovitustele ning oli kooskõlas taldrikureegliga. Selle juures sain mina oma lasanje isu täis ja kõhu ka! :)
Siit tuli ka idee mul võrrelda üht "tavalist" lasanjet minu "vähem tavalise" lasanjega. Kirjutan enda lasanje retsepti ka siia, et saaksid ka seda järgi proovida ning veenduda, kui maitsev see on! 
Aga et võrrelda erinevaid lasanjesid, siis kirjutan natuke, millest on tingitud see, et ühe lasanje toitaineline väärtus on ühtmoodi ja teisel sootuks teistsugune. 
Alustan lasanjeplaatidest. Tavaliselt kasutatakse tavalisi nisujahust lasanjeplaate, kuid minul oli natukene parem versioon, ehk täisterajahust lasanjeplaadid, mis on vähem töödeldud jahust tehtud (sellest ka tumedam värvus) ja seetõttu sisaldavad rohkem kiudaineid ning tõstavad veresuhkrutaset ka vähem. Järgmiseks komponendiks oli hakkliha. Mina kasutasin 2% broilerihakkliha, kuid tavaline hakkliha, mida lasanje vahele ollakse harjunud panema on vist 28% seahakkliha (koguseliselt ka kindlasti rohkem kui minu lasanje puhul).
Järgmiseks suureks erinevuseks on riivjuust, sest ilma selleta ei ole lasanje mingi lasanje...
Tavaline riivjuust on vähemalt 26% rasvasisaldusega, kuid mina kasutasin 5% juustu (kasutan Soome juustu, aga leidub ka Eesis 5% juustu).
Mida lasanje vahele kastmeks panna? Tavalise lasanje puhul tehakse ehk mingi koorekaste või tomatipasta, aga mina kasutasin purustatud ilma suhkruta 100% tomatipüreed koos Felixi ilma lisatud suhkruta ketšupiga. Vahele on võimalik panna erinevaid köögivilju. Mina panin riivitud suvikõrvitsat, paprikat ning ühe kihi vahele seeni.
Nüüd, aga  konkreetselt juba "ebatavalisema" lasanje koostisosade ja konkreetsete koguste juurde.

Vaja läheb:
153 g täisteralasanjeplaate (3 plaati ühe kihi jaoks, kokku 3 kihti, ehk kokku 9 plaati)
300 g 100% tomatipüreed
300 g broilerihakkliha
80 g sibulat
2 küüslauguküünt
300 g suvikõrvitsat
100 g 5% juustu
150 g punast paprikat
70 g seeni (šampinjone)
​maitseained

Valmistamine: prae pannil hakkliha koos sibula ja küüslauguga. Kui liha on küps, lisa riivitud suvikõrvits, seened ja paprika. Lisa ka tomatipüree ning maitsesta meelepäraste maitseainetega, mina kasutasin himaalaja soola, musta pipart ja punet. Riivi juust. Lao lasanjeplaadid ahjuvormile, lisa nende peale ja vahele hakkliha ja köögivilja-tomatipüree segu. Lao nii kolm kihti. Kõige peale raputa juust ning pane ahju küpsema umbes 40-45 minutiks. Tõsta lasanje ahjust välja ning lase umbes 10-15 min tahaneda. Seni valmista juurde meelepärane värske salat. Söö ning naudi head tasakaalustatud toidukorda!:)

Kirjutan siia kahe lasanje võrdluseks toitainelised erinevused (kui "tavalise" lasanje jaoks kasutada kõiki minu poolt eelpool kirjutatud "tavalisi" koostisosi ning toiduainete kogused on mõlemi lasanje puhul samad. (Toitaineline väärtus on kogu lasanje kohta).
"Tavaline" lasanje - 2106 kcal, 156g sv, 124g rasvu, 100g valku.
Minu lasanje - 1227 kcal, 150g sv, 15g rasvu, 130g valku.

Kui nii neid võrrelda, siis energiasisaldus on päris erinev. Süsivesikuid on enam-vähem sama palju, kuid kiudaineid neist on minu lasanjes rohkem, mis kõhu kauem aitavad täis hoida.
Rasva sisaldus on kõige suurema erinevusega. Olgu öeldud, et rasvad ei ole halvad, kuid neid ei peaks inimene saama niivõrd loomsetest produktidest kuivõrd taimsest. Seega käesoleva lasanje puhul on rasvad just loomset pärisolu ning mitte just parim valik. Loomse rasva asemel valmistada minu lasanjele juurde avokaadoga, tomatiga ja mõne kolmanda köögiviljaga värske salat, kuhu lisada natukene seemneid/pähkleid või hoopis neitsioliivõli. 
Ning viimaseks valkude võrdlus. Minu lasanjes on valku enam, kuigi mõlemi lasanje puhul on kasutatud ühepalju hakkliha ning juustu. Seega kokkuvõtteks on mõlemad lasanjed üsnagi sarnased, kuid  äärmiselt erineva koostisega.
Ülioluline on jälgida erinevaid komponente, millest toitu valmistada, sest väga kerge on teatud makrotoitainetega end üle süüa (käesoleva näite puhul siis rasvadega just), mis pikas perspektiivis kasvatab kõhu ümber olevat ujumisrõngast, viib alla tervisenäitajad (alustades kollesteroolist ning lõpetades liigeste seisukorraga). 
Tõstke enda teadlikkust ning valmistage toitu targalt!
Käesolev lasanje on mõistlik jaga neljaks toidukorraks, olenemata, et tegemis on lahjema ning tervislikuma lasanjega ei tohi ühegi toidu söömisega liiale minna. 
Taimetoitlastel on samuti võimalik käesolevat lasanjet süüa, kui välja jätta juust ning hakkliha ning need asendada taimse valguga, näiteks ubade või kikerhernestega. Kindlasti katsetan ka ise taimset varianti, sest olen isiklikult vägagi taimse-toidu usku pöördumas! :)


Ilusat nädalavahetust!
Mari-Anne

---