Valgud - millised on peamised allikad, milleks need vajalikud on ja kui palju tuleks valke tarbida?22/2/2022 Ühest kolmest peamisest makrotoitainest olen juba kirjutanud, seega järg on järgmise makrotoitaine, ehk valkude käes.
Valkude kohta kasutatakse mõnikord ajakirjanduses ja ka argisuhtluses inglise keelest tulenevat sõna proteiinid, mis on üks-ühele sama, kuid korrektne on kasutada sõna valgud. Valgud on kõigi loomset ja taimset päritolu rakkude koostisosad, mis on üles ehitatud 20 põhiaminohappest. Viimased jagunevad: 1. Asendamatuteks - inimorganism neid ise sünteesida ei oska, neid saab toiduga; 2. Asendatavad - inimorganism suudab neid ise sünteesida. Loomset päritolu valgud sisaldavad asendamatuid aminihappeid taimset päritolu valkudest enam. Kahjuks, aga on enamik loomset päritolu valguallikad väga rasvarikkad. Milliseid peamisi ülesanded toiduvalgud organismis täidavad? Väga mitmeid, kuid tooksin välja järgmised: põhiline ülesanne on organismi kasvamise, ehituse ja arengu tagamine. Valgud osalevad antikehade tootmises ning tagavad organismi tugeva ja toimiva immuunsussüsteemi. Valke esineb pea kõigis loomset ja taimset päritolu toitudes. Lihas, kalas, piimas ja munades, need on kõrge bioväärtusega valgud. Taimedest parimad valguallikad on kaunviljad, pähklid, seemned, soja. Kui palju oleks vajalik valke päevas tarbida? Eesti toitumissoovitused näevad ette, et valgu osakaal kogu päevasest energiavajadusest peaks olema 10-20%. See kehtib tavalise aktiivse elviisiga inimese kohta. Erisused tulevad sisse beebide, eakate, sportlaste ja raskest haigusest taastuva inimese korral. 1 g valku annab 4 kcal. Umbes 100 g valku saab inimene kätte kui sööb päevas 2-3 viilu teraleiba, 2 dl tatraputru, 2 dl keedetud ube, 2 spl kõrvitsaseemneid, 2 spl pähkleid, pool tükki lõhet, umbes pool kanafileest, 1 muna, 2 klaasi keefirit, 2-3 viilu juustu ja 1 dl kodujuustu. Mis juhtub kui tarbida valku liiga vähe või vastupidi liiga palju? Kui tarbida valku vajadusest vähem, siis tekivad erinevad terviseprobleemid. Laste puhul (eriti arengumaades) pidurdub organismi kasv ja areng. Valgu pidev defitsiit (vaegtoitumine) toob endaga kaasa ka vaimsete võimete probleeme. Küll, aga on "teada", et kui sooviks on kaalu kaotada, siis tuleks süsivesikuid kärpida ja valgulist osa tõsta. Nii nagu Mihkel Zilmer on öelnud, kes soovib oma organismi kahjustada, siis tehku seda. Ehk see toob kaasa kaalu languse, kuid mille arvelt - tervise arvelt! Seega ei ole mõistlik valke üle tarbida. Valkude liigne üle tarbimine koormab väga rängalt neere ja maksa. Lõpetuseks me jõuame jälle sinna, et kõike võib ja peaks tarbima, kuid kogused olgu mõõdukad ning eelkõige organismi vajadusele vastavad! Ilusat jätkuvat nädalat! Mari-Anne
0 Comments
Hei! Kolmapäev on lugemisnurga päev! Täna jagan Teiega Olevi meisterdatud sõbrapäevakoogi retsepti. Tegemist on kreekajogurti(koogi/vormiga), mis maitseb väga hästi ja on sealjuures vägagi tervislik ka. Aga nüüd retsepti juurde.
Vaja läheb: 4 väikest (180g) 4% kreeka jogurtit 4 muna 4 spl kaerajahu 1-2 spl kiirkaerahelbeid 100 g datleid 2 magusamat pirni näpuotsaga soola Serveerimiseks maapähklivõid ja müslit Valmistamine: pane kreeka jogurt, munad, datlid, pirn sool blendrisse ja mikserda ühtlaseks massiks. Vala segu kaussi ning lisa kaerajahu ja kiirkaerahelbed. Sega kõik hästi läbi. Vala segu ümmargusse koogivormi ning küpseta 180 kraadi juures 90 min. Lase jahtuda ning määri peale maapähklivõi ja raputa müslit. Kook jääb mõnusa naturaalse (pigem vähemagusa) maitsega ning kui soovid magusamat varianti, sis lisa meelepärast magustajat juurde. Meile maitseb kõige paremini külmkapikülmalt. Ilusat jätkuvat nädalat! Olev ja Mari-Anne Hei-hei! On käes taaskord kolmapäev ja see tähendab, et on aeg lugemisnurka väike lugu kirjutada. Eelmise nädala kolmapäeval jagasin Teiega retsepti, sel korral on jällegi kord käes kirjutada natuke teoreetilisemal teemal. Täna võtan luubi alla süsivesikud (edaspidi sv). Meie iga põhitoidukord peaks sisaldama ideaalis kogu toiduenergiast 10-20% valke, 25-35% rasvu ning 50-60% sv. Mõiste "suhkrud" ei võrdu mõistega "süsivesikud". Sv on üldtermin, millest ühe osa moodustavad suhkrud. Sv hulka kuuluvad tärklis, glükogeen ning kiudained. Seeditavad toidusüsivesikud imenduvad peensoolest ja varustavad keharakke süsivesikutega. Kiudained on seedimatud sv-d. Neid lõhustatakse osaliselt seedetrakti mikroobide poolt. Praktiliselt kõik meie toidus leiduvad sv on taimse päritoluga. Milleks siis ikka peamiselt süsivesikuid meile vaja on? Ja kas ikka on??? Kindel vastus on: "Jah, meile on neid vaja!" Sv on organismile peamine energiaallikas. Sv kuuluvad meie rakkude, kudede, paljude hormoonide ja antikehade koostisesse. Kui meie kehas on piisavalt süsivesikuid, siis on see eelduseks rasvade normaalsele ainevahetusele. Räägime natuke kiudainetest ka. Kiudained on vajalikud peamiselt meie seedesüsteemi korrashoidmiseks, jämesoole mikrofloora normaalseks toimimiseks ja kõhukinnisuse ennetamiseks. Kiudained aitavad hoida täiskõhutunnet, stabiilsena hoida meie kollesteroolitaset, aeglustada glükoosi imendumist ning omakorda seeläbi vähendades teise tüübi diabeediriski ning lõpptulemuseks kiudained aitavad normaalse kehamassi hoidmisele kaasa. Tulen nüüd süsivesikute juurde tagasi. Üks gramm süsivesikuid annab energiat 4 kcal (kiudained 2 kcal). Peamisteks looduslikeks süsivesikuteallikateks on teraviljatooted (näiteks sepik, leib, pudrud), kartul, puuviljad ja marjad, köögiviljad, piim. Kiudaineid sisaldavad enim teraviljatooted (eriti täisteratooted). Eesti toitumissoovituste kohaselt peaks suurem osa süsivesikutest meie toidus pärinema ennekõike teraviljatoodete, kartuli, puu- ja köögiviljade ning marjade grupist. Peamised süsivesikud ja nende allikad: 1. Glükoos ehk viinamarjasuhkur (mesi, puuviljad, marjad, mahlad); 2. Fruktoos ehk puuviljasuhkur (puuviljad, marjad, mahlad, mesi); 3. Laktoos ehk piimasuhkur (piim ja piimatooted); 4. Maltoos ehk linnasesuhkur (teraviljatooted); 5. Sahharoos ehk lauasuhkur (suhkruroog jne); 6. Maltodekstriin (saadakse tärklisest); 7. Rafinoos (kaunviljad); 8. Tärklis (riis, kartul, pasta); 9. Kiudained (puuviljad, teraviljad). Kui inimene püüab mingil põhjusel vältida süsivesikute poolest rikkaid toidugruppe (täisteratooted, puuviljad), väheneb ka kiudainete ning vitamiinide ja mineraalainete saamine, mis võib endaga kaasa tuua mitmeid terviseprobleeme ja -vaegusi, mille tulemusel ainevahetus ei toimi enam normaalselt. Looduslikult esineb suhkruid näiteks puuviljades, marjades, mees, aga ka köögiviljades ja piimas. Lisatud suhkruteks nimetatakse suhkruid, mida kasutatakse kodus toidu valmistamisel (näiteks pudru sees) või lisatakse toidutööstuses toidu tootmisel (näiteks kondiitritooted, maiustused, leib, piimatooted jne). Hea tervise seisukohalt oleks väga mõistlik vähendada lisatud suhkrute tarbimist. Toon siinkohal näite inimesest, kelle päevane energiavajadus on 2000 kcal. Tema koguenergiast maksimaalne lisatud suhkrute osakaal ühes päevas peaks jääma 10% või vähema juurde. Sellise koguse saab kätte näiteks poole liitrisest karastus- või mahlajoogist või 500 g magusast kohupiimakreemist(jogurtist). Minu soovitused oleksid süsivesikute tarbimise kohta järgmised: 1. Söö iga põhitoidukorra juurde teraviljatooteid ja köögivilju (need hoiavad kõhu kauem täis ja ei teki näksimisvajadust); 2. Kui jood kohvi või teed suhkruga, siis vähenda selle tarbimist ja viimaks loobu suhkru lisamisest sootuks; 3. Piira, vähenda või loobu lisatud suhkurute rikaste toodete tarbimisest (karastusjoogid, magusad jogurtid, poemahlad); 4. Maiusta mõõdukalt! :) Suhkrusõltuvus on sõltuvus nagu iga teinegi sõltuvus. Seega ole teadlik ja tarbi süsivesikuid mõõdukalt ning targasti! Tänaseks kõik! Olge rõõmsad! Mari-Anne Tuginen alljärgnevale kirjandusele: "Tervislik toitumine" T.Pitsi ja K. Salupuu www.toitumine.ee Hei-hei! Nii vahva on meie tervisejuhi külastajate seas statistikat jälgida ning tagasisidet saada, et meie lugemisnurk pakub päris paljudele huvi! :) See on väga innustav ja edasiviiv. Aitäh Sulle Armas lugeja! (: Sel aastal olen plaani võtnud iga kolmapäev uue postituse kirjutada, nii ka täna. Täna jagan Teiega üht taistaimse toidukorra retsepti koos makrotoitainetega. Käesolev toidukord oli meie peres eile õhtusöögiks. Nagu varasemalt olen juba kirjutanud, siis oleme juba päris pikalt (umbes aastakese) kaasa läinud üleriigilise ettevõtmisega "Taimne teisipäev." See nüüd 100% täistaimne meil ei ole olnud, sest vahel lipsab ikka sisse piimatooteid ja kala, aga lihavaba on see küll olnud! Nii nüüd siis retsepti juurde. Allolevalt jagan Teiega nii soolase põhiroa retsepti, kui taimse magustoidu retsepti (see on ühe inimese portsjon). Kikerhernekarri kookoskastmes: 1 sibul 1/2 punast paprikat 1 purk kikerherneid 1 purk lahjat kookospiima (6% rasva) sool, karri, pipar 50 g täisterariisi 200 g külmutatud brokkoli-lillkapsa-porgandi segu. Valmistamine: pruunista pannil sibul ja paprika. Lisa pannile juurde veel kikerherned ning kuumuta. Viimaseks lisa kookospiim ja maitseained. Keeda ka riis ning maitsesta kergelt soolaga. Serveeri riis koos kastmega. Soovi korral lisa peale maitsepärmi. Kõrvale valmistasime wokitud külmutatud brokkoli-lillkapsa-porgandi segu. Maitsestasime soola ja pipraga. Sojajogurti maius: 150 g kookose maitselist sojajogurtit (ilma suhkruta) 1/2 hurmaad 1/2 õuna 10 g krõbedat müslit 5 g meeglasuuriga maapähkleid Valmistamine: lõigu puuviljad ja vala jogurt peale. Sega läbi ning raputa peale müsli ja pähklid. Kogu toidukorra makrotoitainelineväärtus on järgmine: 802 kcal 135g sv (24,6 g kiudaineid) 21,9 g rasvu 28,4 g valku Tegemist üsnagi toiteaineterikka toidukorraga. Kes soovib energiavaesemalt seda teha, siis saab magustoidu ära jätta või selles kõiki komponente vähendada poole võrra. Järgmise postituseni! Tsau-tsau! :) Mari-Anne Hei-hei! Täna võtan fookusesse teema - "Taldrikureegel." Usun, et enamik meist on teadlikud või vähemalt kuulnud taldrikureeglist midagi. Kuid, et asi oleks täitsa selge, siis selgitan taldrikureegli sisu ja põhimõtteid. Ühes eelmises postituses rääkisin toidupüramiidist. Seal kirjutasin, et nädala lõikes võiks enam-vähem toidupüramiidil olevad toidud ära süüa, kuid, et seda kergem teha oleks, on meile igapäevaselt abiks taldrikureegel. Taldrikureegel on väga heaks abimeheks, mille alusel saab oma põhitoidukorra panna kokku nii, et meie toidukord sisaldaks piisavalt süsivesikuid, rasvu ja valke ning seeläbi on meie keha varustatud piisava hulga vitamiinide ja mineraalainetega. Viimaseid loomulikult juhul, kui me toidupüramiidi sees olevaid toidugruppide kombineerime nädala lõikes liigiti (ehk sööme erinevaid köögivilju, teravilju, liha- ja piimatooteid jne). Taldrikureegli järgi süües põhimõtteliselt me ei peaks oma valke, rasvu ja süsivesikuid välja kaaluma, sest selle järgi süües saame me enam-vähem sobilikus vahekorras toitained kätte. Seda juhul, kui eesmärgiks on üldine tervislik toidulaud. Kui me saame toidukordadest kätte oma organismile sobilikus vahekorras valgud, rasvad, süsivesikud, on tagatud organismi normaalne toimimine, ei tohiks meid kimbutada erinevad isud või ülesöömised, samuti alatoitumine ning meil peaks olema piisavalt energiat oma igapäevatoimetustega hakkama saada. Nüüd aga taldrikureegli juurde. Kujutage ette sellist suuremat sorti tühja praetaldrikut. Kui me selle taldriku poole katame köögiviljadega, mis võivad olla nii kuumtöödeldud (wokitud, praetud) kui ka värsked, ühele neljandikule paneme valguallika, milleks sobib hästi liha, kala, muna, kodujuust ja viimasele veerandile veel süsivesikud, näiteks riis, makaron, kinoa, kartul, tatar, ka 1-2 viilu leiba sobiksid viimasele veerandile süsivesikuallikaks. Siis me juba söömegi taldrikureegli järgi. Rasvade osakaalu katab ära kuumtöötlemisel kasutatav rasvaine (kookosrasv, või, õli), kui aga me pole toitu rasvaga küpsetanud (sööme valguks nt keedumuna või kodujuustu), siis saaksime lisada köögiviljadele seemneid või juurde süüa väikse peotäie pähkleid. Taldrikureegli kõrvale magustoiduks sobib hästi väiksem puuvili ja joogiks vesi või magustamata taimetee. Võtame koos lahti ka mõned toidukorrad. Alustame kaerahelbepudrust. See on toidukord, mis klassikalises mõttes 100% taldrikureeglile ei vasta, kuid saame seda natuke kohandada ning kui tegelikkuses nii lõuna- kui õhtusöögid vastavad reeglile, siis pole sellest mitte midagi kui hommikueine nii filigraanne pole. Kuid kui kaerahelbepuder nüüd taldrikureegli järgi lahti võtta, siis kaerahelbed on süsivesikuallikas, piim on valguallikaks ja pisut ka süsivesiku ja rasvade allikaks, magustajaks suhkur või muu magustaja on süsivesikuks. Valgu osakaal piima näol jääb puudulikuks, sinna tuleks juurde tuleks süüa veel mõnd valgulist toitu, nt kodujuustu või muna, mis mõlemad annavad omakorda valgule lisaks ka natuke rasvu. Köögiviljade/värske toidu osakaal jääb täiesti kastmata, kuid selle saame osaliselt katta marjadega või puuviljaga, mida pudrule sobiks lisada. Rasvu saame lisada maapähklivõi, seemnete, võisilma või pähklite näol. Nii lõuna- kui õhtusöögi saame sobitada taldrikureegli järgi järgmiselt: 1/2 taldrikust köögiviljad, nt hautatud, 1/4 taldrikust kana ja 1/4 taldrikust riis. Rasvade osakaalu suurendamiseks, kui tegemist ei ole kana kintsulihaga, tuleks juurde võtta natuke pähkleid. Ja voilaa, ideaalne toidukord jälle olemas! :) Kui nüüd mõelda smuutidele, mis paljude jaoks on mõnus ja "kerge" hommikueine. Tõsi, see on võimalik valmistada taldrikureegli järgi, mis annaks toidukorra mõõdu välja, kuid kui smuuti valmistada vaid taimsest piimast ja puuviljadest, jääb see toitainete suhtes kesiseks, kuid samas sisaldab väga suurel hulgal süsivesikuid. Aga tasakaalustatud smuuti võiks sisaldada piimatoodet, nt keefir ja natuke kodujuustu, lisandiks 1-2 puuvilja (nt banaan ja pool õuna) ja rasvade osakaalu aitaks tõsta maapähklivõi, pähklid/seemned või rasvane piimatoode (kui kasutada vähemalt 5% piimatoodet). Kui sellest smuutist saaks hommikueine, siis lisada juurde kaerahelbeid. Seega mõistlik oleks läbi mõelda kõik oma päeva põhitoidukorrad, olgu need kodus tehtud või kohvikus süües. Alati saab teha häid valikuid. Kui me toidame ja tangime oma keha hea ja kvaliteetse, kuid sealjuures energiavajadusele vastava kütusega, toimib me keha suurepäraselt ning tänab meid ka meie immuunsussüsteem. Ikka ilusat jätkuvat nädalat Teile! Mari-Anne Meil on traditsiooniks saanud, et iga kuu, kui meie pere pisipreilil on minisünna, teen ma küpsetise, mis on nisujahu- ja suhkruvaba. Mitte, et nisu ja suhkur normaalses koguses tervisele mingit kahjumõju avaldaks, aga siiski esimesed küpsetised kujunesid välja viimaste vabaks, lähen siis nii edasi kuni Lisli saab aastaseks. 8-kuu minisünnaks tegin kookosekoogi, mis tuli välja väga mõnus ja meie pere jaoks ka piisava magususega, aga ehk mõne jaoks oleks olnud see vähe magus, seega kui sellele magustajat juurde lisada, siis mekiks see küll igaühele meist! :) Nüüd aga retsepti juurde. Vajaminevad komponedid: Põhjaks: 1 purk valgeid konservube (pestud, nõrutatud) 1 spl kookosrasva 1 muna 70g kookosjahu näpuotsaga soola 1/2 tl küpsetuspulbrit 1 suur banaan Katteks: 500g Alpro kookosjogurtit 1 muna kookoshelbed näpuotsaga soola Valmistamine: põhja jaoks sega blendris kokku omavahel banaan, oad, muna ja kookosrasv. Seejärel vala segu kaussi ja lisa kuivained. Sega kõik ühtlaseks. Tulemuseks jääb liivataigna sarnane taigen, mille näppudega vajutasin koogivormi põhja ja natuke ka servadele. Peopesa suuruse tüki jätsin kattele peale raputamiseks. Katteks segasin omavahel kokku jogurti ja muna ning natuke soola. Põhja küpsetasin ahjus 200 kraadi juures 15 minutit. Seejärel võtsin põhja ahjust välja ja valasin katte peale, raputasin põhja minevast tainast üle jäänud osa ka kattele peale ja küpsetasin veel 45 minutit. Kui kook ahjust tuli raputasin peale kookoshelbed. Kooki sõime külmkapikülmalt ja see maitses väga hästi. Kes aga soovib magusamat, siis soovitan lisada magustajat juurde nii kattele kui põhjale. Järgmise postituseni! Mari-Anne Eesti riiklikud toidusoovitused on esitatud toidupüramiidina, nende koostamisel on aluseks toitumissoovitused. Käesolevaid soovitusi järgides on tagatud organismile selle kasv ja toimimine ning väheneb võimalike haiguste risk, mis on tingitud tasakaalustamata toitumisest. Eesti toidusoovitustes on botaaniliselt või tootmisviisilt lähedased toidud jaotatud viide põhigruppi arvestusega, et igast grupist võiks midagi tarbida iga päev, kuid kindlasti tuleks iganädalaselt oma valikuid varieerida toidugrupi sees. Viis põhitoidugruppi on järgmised: 1.Tärkliserikkad toidud - teraviljatooted ja kartul 2.Puu- ja köögiviljad, marjad 3.Piim ja piimatooted 4.Kala, linnuliha, muna, liha ja nendest valmistatud tooted 5.Lisatavad toidurasvad, pähklid, seemned ja õliviljad Lisaks viimastele on veel maiustused, snäkid, suhkur, mis ei kuulu ühtegi kindlasse gruppi ning mis ei ole ka organismi arenguks, kasvuks ja normaalseks toimimiseks hädavajalikud. Toidupüramiidi alumise osa moodustavad leib, köögiviljad. Nendest pisut üles jäävad muud teraviljatooted (riis, pasta, oder, kaer jne) ja puuviljad. Nendest omakorda kõrgemale piim ja piimatooted ning liha, kala, muna ning püramiidi tipus paiknevad suhkur, suhkrurikkad tooted, snäkid. Toidupüramiidis ei ole toite jaotatud otseselt korrustele, mis väldib ekslikku arusaama, et üks toidugrupp on teisest olulisem või ebaolulisem. Tasakaalustatud ja mitmekülgse toitumise juures on kõik toidugrupid väga olulised. Oluline on süüa üht gruppi rohkem ja teist vähem. Võtmesõnaks on mõõdukus. Igale toidugrupile on toodud tarbimissoovitused portsjonitena vastavalt energiavajadusele. Kui järgida toidugrupi soovituslike portsjonite arvu vastavalt inimese soovituslikule energiavajadusele ning ka täpsustavaid soovitusi iga toidugrupi sees, aitab see tagada toitumissoovitustele vastava põhitoiduainete vahekorra ning piisava kiudainete, vitamiinide ja mineraalainete saamise. Just viimasel põhjusel ei ole kindlasti soovituslik hakata järgima kellegi teise inimese toitumiskava või talle koostatud dieeti, sest iga organism on erinev ja ainulaadne ning, mis töötab ühe inimese puhul tavaliselt ei toimi teise puhul. Sellega pigem tehakse oma organismile ülekohut ja liiga, jättes see vitamiinide ja mineraalainete ning piisavate süsivesikute, valkude, rasvade ja kiudainete vaegusesse, mis pikas plaanis lõhub ja laastab keha väga, kui kogu tervikut. Kindlasti ei ole hea mõte ühtegi toidugruppi "lihtsalt oma arvamuse põhjal" välja jätta, sest saamata jäävad mitmed toitained, mis taaskord pikas plaanis teeb Sulle palju kahju. Selleks, et nädala lõikes võimalikult hästi ja mitmekülgselt toituda ning toidupüramiidilt kõigi toidugruppide siseselt võimalikult erinevalt süüa on abiks taldrikureegel. Taldrikureegli võtan paari nädala jooksul oma blogis luubi alla ja lahkan selle üksipulki lahti. Järgmisel korral toon Sinuni postituse sellest, kuidas meie juba üle poole aasta oma iganädalast menüüd ette planeerime ja nõnda oma elu igapäevaselt lihtsamaks muudame ja ka taskukohasemaks, sest igapäevaselt ei ole vaja poes käia ja emotsiooniostud jäävad tegemata. Seniks aga kõike ilusat ja oleme rõõmsad! :) Mari-Anne Kasutatud kirjandus: Pitsi, T; Salupuu, K. (2018). Tervislik toitumine. Tasakaalustatud toitumise põhitõed. Alustan tänast postitust uusaasta tervitusega: kõigile meie blogi lugejatele head ja tervislikku uut algavat 2022. aastat! :) Ma loodan, et ka sel aastal leiad, just Sina armas lugeja, meie blogist inspiratsiooni, mõtteid ja ehk ka motivatsiooni tervislikemate valikute tegemisel käesoleval aastal. Järgnevalt jagan Teiega meie pere versiooni lasanje retseptist. Tegemist on "taldrikureeglipärase" toidukorraga, kus on olemas valgud, rasvad ja süsivesikud. Käesolev lasanje on toitev, maitsev ja tervislik! :) Nii, nüüd retsepti juurde (4 portsjonit). Vaja läheb: 11 lasanje plaati (kasutasin tavalisi nisuplaate, kuna täisteraplaate poes polnud) 1 suurem suvikõrvits 3 suuremat porgandit 3 küünt küüslauku 500 g tomatipastat 100 g 5% juustu (riivitult) 80 g tavalist riivjuustu peotäis kirsstomateid 125 g lahjat (8%) Mozzarella juustu sobilikud maitseained (mina kasutasin soola, pipart, basiilikut) Valmistamine: riivi suvikõrvits ja porgand. Purusta küüslauk ja prae kõik kergelt pannil läbi ja lisa tomatipasta ning maitseained. Võta ahjuvorm ja laota lasanjeplaadid üksteise kõrvale (panin 3,5 plaati kõrvuti). Lisan peale suvikõrvitsa-porgandi-tomati segu ja raputasin riivjuustu. Nõnda tegin 3 kihti. Kõige viimasele kihile suvikõrvitsa-porgandi-tomati segule lõikusin peale Mozzarella juustuviilud, tomativiilud ja basiiliku. Küpsetasin lasanjet 200 kraadi juures 45 minutit. Serveerisin tomati-kurgi salatiga. Antud lasanje juures valgurolli mängib juust, süsivesikurolli lasanjeplaadid ja ka köögiviljad ning köögiviljad katab ära suvikõrvits, porgand ja juurde serveeritav värske salat. Soovin Teile ilusat jätkuvat nädalat! Mari-Anne Hei-hei! Jagan Teiega tänases postituses kakao-rummipallide retsepti, mis kadusid meil kodus nagu neid poleks olnudki. Kukkusid välja väga-väga maitsvad. Tegemist on väga energiatihedate pallikestega. Koguseliselt ma ei teagi täpselt palju neid tuli käesoleva retsepti järgi, aga ehk oli nii 12 tk. Käesolevaid pallikesi saab kohandada ka jõululisemaks. Aga kõigest juba edasi lugedes... Kakao-rummipallide valmistamiseks läheb vaja: 1 purk punaseid konservube 150 g datleid (ilma kivita) 1/2 klaasi vett 80-100g väga tumedat šokolaadi (mina kasutasin 99%) 2 tl mett 60-70 g mandlijahu + 2 spl pallikeste veeretamiseks hiljem 1 spl maapähklivõid rummiessentsi paar tilka Valmistamine: pese puhtaks konservoad ja aseta blendrisse. Lisa juurde datlid (mina hakkisin väiksemaks). Blenderda! Kui on liiga tihke lisa pool klaasi vett (vaata silma järgi vee kogust). Vala segu suuremasse kaussi. Sulata veevannil šokolaad ja mesi ning sega oa-datlisegule juurde. Sega kõik ühtlaselt läbi ja lisa 1 spl maapähklivõid, sega uuesti. Lisa mandlijahu, rummiessents ja näpuotsaga soola ja sega jälle. Nüüd veereta käte vahel sobiliku suurusega pallid ning veereta need omakorda mandlijahu seest läbi. Mandlijahu asemel sobiksid hästi ka kookoshelbed. Aseta pallikesed taldrikule ning pane külmkappi paariks tunniks tahenema. Nüüd aga jõulueel saaks käesolevaid pallikesi muuta jõulusemaks nii, et lisada piparkoogimaitseainet, kardemoni, kaneeli. Samuti sobivad sinna sisse imehästi kuivatatud puuviljatükid või pähklid. Proovige ka ja andke teada, kuidas maitsesid! :) Ilusat nädala lõppu! Mari-Anne Hei-hei! Jagan Teiega krõbedate juustuküpsiste retsepti, mida eile valmistasin (tänaseks on alles 3 küpsikut:)).
Vaja läheb: 1 muna 100 g riivjuustu (mina kasutasin Atleet 25% juustu) 100 g täisterarukkijahu näpuotsaga soola u 2 spl oliiviõli natuke vett Valmistamine: Klopi muna ja sega juurde juust. Lisa jahu ning natuke vett (1/4 klaasi). Sega ning lisa sool ja oliiviõli. Sega kõik ühtlaseks seguks. Mina veeretasin käte vahel väikesed pallid ning panin need küpsetuspaberiga ahjuplaadile. Kui kõik pallikesed olid valmis veeretatud ja plaadile pandud, siis vajutasin need kahvliga lamedaks. Küpsetasin küpsikuid 200 kraadi juures 30 min. Tulemuseks on väga maitsvad ja krõbedad!!! küpsised. Krõbedus oli mulle suureks positiivseks üllatuseks, sest arvasin, et jäävad pehmed pätsid. Järgmisel korral lisan veel seemneid ka! :) Proovige Teie ka! :) Ilusat nädala jätku! Mari-Anne |
Teemad
All
varasemad
April 2024
|