Hei! Täna siis lubatud kohupiimakoogi retsept, millega viimase postituse lõpetasin.
Ilma pikema jututa, lähengi kohe retsepti juurde.

Vaja läheb:
4 muna
100 g võid
600 g maitsestamata kohupiima 5% rasva
5 tl pruuni suhkrut
2 küpsemat banaani
100 g rosinaid
70 g rukkijahu
70 g kaerajahu
​näpuotsaga sool
1/2 tl küpsetuspulbrit

Valmistamine: võta umbes pool tundi  enne koogi valmistamist või toatemperatuurile. Sega põhja jaoks omavahel või, jahu, 3 tl suhkur, muna ja näpuotsaga sool. Sega kõik hästi omavahel läbi. Vajuta taigen näppude abiga koogivormi põhjale. Mina panin koogivormile alla küpsetuspaberi ja taignat (põhja jaoks) servadele ei pannud. 
Sega omavahel kohupiim, muna, püreesta sekka banaanid ja lisa 2 tl suhkrut ja küpsetuspulber. Sega kõik läbi ning lisa rosinad. Vala segu koogivormi põhja peale. Küpseta kooki ahjus 180 kraadi juures umbes tunnike. 

Tänu banaani magususele sain lisada suhkrut vähem, kuid kook jäi lõpptulemusel parajalt magus.
Emadepäeva koogi retsept on ka veel "soolas". hk lähipäevil tuleb ka selle retsept siia!

Ilusat uut nädalat!
​Mari-Anne

Tere! :) Kohupiimakoogid on nii head, neid saab teha mitmel viisil ning alati on lõpptulemus maitsev. Täna jagan Teiega oma ema kohupiimakoogi retsepti, mis on mega maitsev, no päriselt ka!!!
Järgnev kook on täielikult tema leivanumber, kui ta küsib mis kooki ma teen, siis alati saab vastuseks "Mandlijahuga kohupiimakooki palun!" :)
Käesolev kook on küll valge suhkru ja nisujahu vaba, kuid siiski päris energiatihe, sest mandlijahu on energeetiline, aga iga amps on seda väärt!
Nüüd aga retsepti juurde. Allolev retsept on koogivormi suurusele 24 cm.

Vaja läheb:
1 torukohupiim (3%)
1 pakk lahjat maitsestamata kohupiima
4 muna (soovituslikult mahemuna)
1,5 spl mett
peotäis rosinaid
3 Golden õuna (sobivad magusad õunad)
1/2 tl küpsetuspulbrit
näpuotsaga soola
vanilje essentsi või natuke vaniljesuhkrut

Valmistamine: mikserda munad ja mesi segamini. Vala segu kokku kohupiima, küpsetuspulbri, soola ja vaniljega. Tükelda õunad ning lisa need kohupiima sekka, lisa ka rosinad. Kata koogivormi põhi küpsetuspaberiga ning puista vormi põhja 90g mandlijahu. Vajuta natuke sõrmedega kinni. Vala kohupiima-õunte segu mandlijahu põhjale. Kõige peale raputa 50g mandlijahu. Küpseta ahjus 180 kraadi juures umbes 60 min või senikaua kuni kook tõmbub pealt pruunikaks. 

Homme plaanin hakata küpsetama kohupiimakooki, kuid mitte seekord selle retsepti järgi. Retsepti leidsin internetist, mis sisaldab nisujahu, suhkrut, võid ja kõike, mis ühe klassikalise koogi sisse läheb, kuid mina teen seda natuke jälle "omamoodi". Kui kook valmis saab ja maitseb hästi, siis jagan lähipäevil veel ühe kohupiimakoogi retsepti ka Teile!

Seniks aga kõike head ja nautige õues ilusaid ilmasid! :)
Mari-Anne

Hei! Kui üldiselt aru ei saa, et nädalad mööduvad linnutiivul, siis kuna blogipostituse kirjutamise päev on kolmapäev, siis mulle tundub, et üle päeva on kolmapäev. Aeg läheb nii kiiresti - juba jälle on möödunud terve nädal ja taaskord olen istunud arvuti taha, et natuke kirjatööd teha (:
Täna plaanin kirjutada beebi tahkest toidust, ehk, et keda see teema ei kõneta, siis edasi pole mõtet lugeda... :)
Beebile parim toit on ilmselgelt rinnapiim, kuid alates kuuendast elukuust võiks hakata lapsele tutvustama ka tahkemat toitu. Meie tirts hakkas tahket toitu rinnapiimale lisaks saama juba natuke varem, ehk peale viiendat elukuud ja põhjus oli selles, et perearst lihtsalt soovitas tutvust hakata tegema. Mina sõnakuuleka emana nii ka toimisin. 
Esialgu pakkusin talle kõrvitsat, suvikõrvitsat ja puuviljadest mõne aja möödudes õuna ja pirni. Ja edasi juba tulid kõik ülejäänud köögiviljad ja ka puuviljad ja marjad. Tänaseks, kui Lisli on üle 11 kuu, kuulub tema menüüsse kõikvõimalikud aedviljad ja ka liha, kala ja munakollane. Enim meeldivad talle muidugi puuviljapüreed, kuid õnneks  maitsevad kõik köögiviljad. Vist ei olegi ühtegi sellist köögivilja, mida ta üldse ei tahaks. Mitmetel kordadel nädalas saan talle anda sama toitu õhtusöögiks, mida sööme meie. Tema toidu püreestan pehmemaks ja pakun talle ilma maitseaineteta. 
Tema menüü sisaldab kõiki makrotoitaineid nagu täiskasvanulgi. Lihadest saab ta peamiselt mahedalt kasvatatud veiseliha, kuid vahel ka kanaliha. Talle maitseb ka kala, mida olen talle korduvalt valmistanud.
Lisli sööb meiega koos kõiki oma toidukordi (temal on mõned vahepalad lisaks vaid). Ehk et hommikusööki, lõunasööki ja õhtusööki sööme laua taga kogu perega koos.
Tänaseks Lisli päevamenüü algab hommikupudruga, mis on sama, nagu minu oma. Tema pudru võtan potist enne välja kui lisan maitsestamiseks soola ja suhkrut. Nii nagu ka minu puder, sisaldab ka tema oma, taimset piima või lehmapiima. Pudruhelvestest kasutan kõige enam kaerahelbeid ja kaerakliisid, kuid püüan aeg-ajalt asendada neid neljaviljahelvestega, hirsihelvestega. Lisli pudrule läheb lisandiks peale natukene puuviljapüreed või püreestatud banaani. Mõnikord lisan ka kaneeli, mis talle väga maitseb. Lisandiks tema pudrul on ka marjad, tavaliselt mustad sõstrad, sest teisi marju saab ta nii palju värskena, kui neid poest saan.
Lõunasöögiks saab Lisli tavaliselt mingit teravilja (kinoa, tatar, odrakruubid) koos köögivilja(de)ga ja väikese koguse lihaga. Liha iga päev tema menüüs ei ole. Toidule lisan natuke ka rasvainet, üldiselt või, ghee, oliiviõli. Rasvaine läheb ka hommikupudru peale. Lõunasöögile magustoiduks on puuviljatükid (pirn/õun/melon/poom/arbuus) või värsked marjad (momendil mustikad või vaarikad). 
Vahepalaks valmistan talle puuviljapüreed või smuutit. Puuviljapüreesse läheb tavaliselt üks köögivili ja üks puuvili (nt õun ja kõrvits või pirn ja porgand). Smuuti sisse keefir/maitsestamata jogurt või kreeka jogurt koos väikese osa puuviljaga (banaan tavaliselt) ja marjadega (kirsid tavaliselt). Õhtusöögiks saab ta sarnast toitu, mis oli lõunasöögiks või valmistan talle putru. Mõnel päeval läheb vaja veel mõnd väiksemat ampsu päeva peale, siis selleks sobib hästi maisigalett või näkkileib. Tal on hambaid juba päris palju ja saab sellise tahkema ja kõvema snäkiga hästi hakkama. Hästi maitsevad ka värske kurgi ampsud.
Toidukogused (hommiku-, lõuna-, ja õhtusöögi) on maksimum 150g. Vahepalad on natuke väiksemad. Lisli toidud veel ei sisalda lisatud suhkruid ega ka soola. Olen talle toidu sisse pannud maitsetaimi (petersell, till, kuivatatud karulauk).
Joogiks läheb tavaline vesi. Mõni päev ka kummelitee. 
Lislil on väga hea isu (emasse:))ja talle maitsevad kõik toidud, mida valmistan (isasse:)). Ta on väga tubli ja eeskujulik sööja. Ma väga loodan, et see ei muutu ajaga (:

Järgmisel nädalal jagan Teiega jälle üht retseptikest.
Seniks aga kõike ilusat ja silmapilk ning uus kolmapäev on käes! :)
Mari-Anne
​

Hei-hei! :) Kes ei mäletaks lapsepõlvest ühepajatoitu. Mina küll, kuid mitte kõige positiivsemalt. Lapsena mulle ei maitsenud hautatud köögiviljad (ju mind polnud neid õpetatud ka väga sööma), aga sellegipoolest ei tohtinud toitu valida ja pidin viisakalt ära sööma selle, mida pakuti. Mina kui viisakas ja eeskujulik väike tüdruk tegingi nõnda! :)
Täna, aastaid hiljem, ma armastan ühepajatoitu ja nõnda ka minu pere teised liikmed, ka kõige pisem, veel, õnneks!!! Ma väga loodan, et see ei muutu... Lislile, kes on täna natuke rohkem kui 11 kuud vana sõi täpselt sama ühepajatoitu täna õhtusöögiks, mida meie Oleviga. Erinevuseks oli vaid see, et tema osa võtsin potist enne ära kui olin maitsestanud. Lisli toidu tegin saumiksriga ka peenemaks, kuid mõned tükid jäid sisse ikka.
Tegin täpselt sellist ühepajatoitu, mis mulle lapsena väga ei maitsenud, kuid täna, maitseb see mulle väga. Kindlasti on erinevuseks ehk see, et vanasti pandi lahja kanahakkliha asemel ühepajatoidu sisse rasvasemat liha. Kellele aga maitseb ka täna pisut rasvasema lihaga käesolev toit, siis miks mitte?!
Nüüd aga retsepti juurde, või noh, mis retsept see ikka on, lihtsalt jagan teiega koostisosi, mida mina meie toidu sisse panin. See on selline toit, kuhu sobivad kõik köögiviljad ja igasugune liha. Minu järgnev retsept baseerub mu lapsepõlvemälestustele, mõningate mööndustega.

Järgnev portsjon on 2-3 inimesele:
2 suurt kartulit
1 kaalikas
peakapsast (oleneb kapsa suurusest, aga umbes 200-300g)
2 suuremat või 3 väiksemat porgandit
1 pakk lahjat kanafileehakkliha (300g)
1 mugulsibul
värske maitseroheline (mul oli sügavkülmutatud till)

Valmistamine: haki kõik köögiviljad väikesteks kuubikuteks ja pane potti keema. Pannil prae sibul koos hakklihaga. Kui köögiviljad on sobiliku pehmuse saanud, siis vala vesi pealt ära ning maitsesta. Mina kasutasin soola ja pipart. Hakkliha maitsestasin samuti soola ja pipraga vaid. Kui hakkliha on ka pruunistatud, siis sega köögiviljadega potis kokku. Serveeri ja lisa maitseroheline. Käesolev toit on üsna lahja, seega võta juurde väike magustoit ja natuke pähkleid ka, et ikka rasvu ka toidukord sisaldaks. 
Arvutasin välja käesoleva toidu (ühe inimese) portsjoni toitainelise väärtuse, mis on järgmine:
51g süsivesikuid
2,9g rasvu
32,7g valke
341 kcal

Toiduportsjon on suur, täidab hästi kõhu ära, kuid sealjuures ei ole väga energiatihe. 
Täna õnneks maitseb see toit palju paremini kui lapsepõlves! :)

Ilusat nädala jätku Sulle ja uue postituseni!
​Mari-Anne

Hei-hei! Eile valmistasin kodus meie pisikese preili viimase minisünna puhul kohupiimakoogi, mis kukkus välja üllatavalt magus (arvestades, et ma suhkrut ei pannud) ja hea. Kõik minisünnipäevadeks valmistatud koogikesed olen teinud ilma lisatud suhkruta, nii ka sel korral. Käesolevat kooki maitses sünnipäevaline ka ise natuke ning kiitis heaks. :)
Nüüd aga koogi juurde.

Koogi põhja jaoks läheb vaja:
1 muna
1 purk valgeid konservube
1/2 banaani
10 datlit 
35g kookosrasva
2 spl kaerajahu
näpuotsaga soola
1/2 tl küpsetuspulbrit

Koogi sisu jaoks läheb vaja:
2 klotsi maitsestamata kohupiima (4% rasva)
2 muna
2 banaani
näpuotsaga soola

Koogi katteks läheb vaja:
koogi sisu (pool tassi)
peotäis värskeid mustikaid 
kookoshelbed

Valmistamine: Aseta blendrisse konservoad, 1 muna, pool banaani, datlid, kookosrasv ja natuke vett, et kogu sisu saaks mikserdada. Lisa sool, jahu ja sega kõik ühtlaseks. Vaja koogivormi ning pane 200 kraadisesse eelsoojendatud ahju küpsema. Nüüd sega kokku koogi sisu - kohupiimad, muna, banaan, näpuotsaga soola ja küpsetuspulber. Koogi sisu tee samuti blendris, siis jääb lõpptulemus pehme ja ühtlane. Kui sisu on valmis, siis tõsta sealt väike osa (umbes pool tassi) kõrvale. Kui Sind heidutab toores muna, siis valmista sama sisu ilma munata. 
Koogi sisu vala ahjus küpsevale põhjale ning pane uuesti ahju vähemalt tunnikeseks küpsema (200 kraadi). 
Kui kook on valmis, siis lase sel täiesti maha jahtuda. Vala peale järelejäänud segu ning selle peale omakorda pane mustikad. Näpuotsaga lisa soovi korral veel kookoshelbeid.
Käesolev koogike sobib suurepäraselt eesolevateks kevadpühadeks valmistada.

Nüüd aga õue, sest kevadine päike kutsub!
​Mari-Anne

​

Ainevahetus ehk metabolism on organismi elutegevuse aluseks. Ainevahetuse põhifunktsioonideks on toitainete lõhustamine, imendumine ehk seedimine ja saadud ainete kasutamine, ainevahetuse lõpp-produktide liia ja kehavõõraste ühendite väljutamine.
Ainevahetuse põhiprotsessid on kõikidel inimestel identsed.
Söödud toit tuleb seedida, et toidus olevad toitained saaksid imenduda verre. Seedimist teostab inimese seedesüsteem ehk seedeelundkond. Viimane koosneb suuõõnest, neelust, söögitorust, maost, peensoolest ja jämesoolest. Lisaks neile aitavad seedimist läbi viia kõhunääre ehk pankreas ja maks.
Seedekulgla sisepinda katab lima, mida on eriti rohkelt alates maost. Lima olemasolu on oluline, kuna see kaitseb organismi kahjulike faktorite eest ja hõlbustab seeditava toidumassi edasi liikumist. Lisaks eelnevale sisaldab lima palju seedeensüüme ja meile kasulikke mikroorganisme. 
Seedimise käigus lõhustatakse toidus sisalduvad makrotoitained (valgud, rasvad, süsivesikud) väiksemateks komponentideks, mis seejärel imenduvad verre või lümfi.
Kõikide makrotoitainete (valkude, rasvade ja süsivesikute) seedimise ühtne põhikoht on peensoole ülemine osa. See tähendab seda, et seal muudetakse need väikesteks lihtsateks ühenditeks.
Iga inimene on eraldi indiviid ja seetõttu on iga inimese ainevahetus erineva kiirusega. Ainevahetuse kiirusele aitab kaasa kehaline aktiivsus, seetõttu põletab treenitud inimene kaloreid istudes enam kui mittesportlik ülekaaluline inimene. 
Hästi valitud mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine, sellele järgneb seedimine ja toitainete imendumine on hädavajalik, et organism saaks ideaalselt toimida. 
Kõik algab meie endi valikutest ning otsustest, mida me igapäevaseks endale suhu pistame! 

Selleks korraks kõik ja järgmisel korral jagan Teiega jälle üht retseptikest.
Päikest!
​Mari-Anne

Eelkpool kirjutatu tugineb Eesti toitumissoovitustele ning Mihkel Zilmeri raamatule "Normaalne söömine".

Hei! :) Olen oma paljudes postitustes maininud, et lisan sinna ja tänna hummust. Hummust üldjuhul teen ise, mitte ei osta valmiskujul poest (ei olegi poe hummuste toitaineliste väärtustega kursis, aga see kodus valminud hummuse retsept on mega lihtne ja maitseb ülihästi). 
Hummus leiab koha meie kodus snäkkide (värskete köögiviljade) juurde, leivale ja galetile katteks, lihtsalt lisandiks wokiroale. 
Ma teen hummust üsna klassikalisel moel, kuid siiski jagan Teiega retsepti.

Vaja läheb:
1 purk konservkikerherneid
1 küüs küüslauku
0,5-1 sidruni mahl
1 tl kuhjaga tahhiinipastat (leitav igas suuremas toidupoes)
näpuotsaga soola ja pipart
1-2 spl oliiviõli

Valmistamine: pane kõik koostisosad blendrisse ja mikserda ühtlaseks seguks. Kui segu on liiga tihke, siis lisa natuke vett. Ja voilaa - ongi valmis!

Et hummusele teinekord anda särtsu, siis võib lisada rohkem chillipipart või hoopis peeti ja maitserohelist. 

Päikselist kevadet!
​Mari-Anne

Pildi allikas:
https://chloeting.com/recipes/easy-hummus

Hei-hei! Jällegi on mööda saanud järgmine nädal ja kätte on jõudnud kolmapäev ning see tähendab, et on blogisse kirjutamise aeg. Täna kirjutan ja jagan oma  mõtteid, kuidas võimalikult hästi planeerida ühe nädala toiduplaani. Mis omakorda aitab kokku hoida aega, raha ja ei pea ka üleliigselt oma pead iga õhtu vaevama, et nuputada välja, mida toiduks valmistada. 
Nagu me teame, siis tasuta lõunaid ei ole, ehk, et kui soovid süüa täisväärtuslikku, mitmekülgset ja tervislikku toitu ning seeläbi olla hea tervise juures, siis tuleb ka ise natuke panustada ja pingutada. 
Minu peamine nipp või nõuanne oleks võtta ühel päeval nädalas see aeg ja läbi mõelda järgmise nädala toidukorrad ning need kirja panna tabelisse. Eriti tore on, kui sellesse protsessi kaasata ka teised oma pereliikmed. Nii saavad kõik kaasa mõelda ning ka pere pisemad tunnevad, et on aktiivselt kaasatud.
Kui menüü on paika saanud, siis teine aeg oleks vaja võtta, et teha e-poest toiduainete tellimus, mis võtab küll ehk tunnikese, aga saab kiiremini tehtud ikka kui minna toidupoodi kohale. Viimase puhul on ülilihtne teha emotsioonist tulenevaid valikuid või osta lihtsalt midagi lisaks, mille järele päriselt vajadust polegi. 
Minul on juba pea aasta olnud harjumuseks koostada järgmiseks nädalaks menüü ära teisipäeviti ning poetellimus teha kolmapäeval käesoleva nädala lõpuks. Ja tõesti möödub nädalaid, kus toidupoodi vahepeal vaja minna ei olegi. Mõnikord on vaja üht-teist juurde osta, aga siis lipsame kiiresti poest läbi ja võtame ka ainult puuduoleva toiduaine. 
Ja tõesti, väga mugav ja hea on vaadata nädala menüüst järgi, mis täna õhtul toiduks on. Lõunasöögid valmistan pühapäeval karpidesse valmis nii endale kui Olevile. Ka pisikesele tirtsule teen 2-3 päeva toidud valmis, et oleks nii lõunal kui ka õhtul ainult soojendamise vaev.
Püüan iga nädal teha võimalikult mitmekülgse menüü, süüa erinevaid teravilju, erinevaid köögivilju ja erineval kujul. Ka ühel päeval püüan supi menüüsse mahutada ja teisipäeviti ikka midagi lihavaba. Kuigi liha minu menüüsse kuulub võrdlemisi vähe, võrreldes mõneaasta taguse ajaga, mil kui kanaliha toidukorraks ei söönud, siis polnud justkui täisväärtuslik toidukord :) eks aeg õpetab ja avardab silmaringi! :) Olevi menüü sisaldab liha kindlasti rohkem, kuid selle püüan osta ikka mahedalt kasvatatuna (v.a kanaliha, sest seda mahedalt ma pole meiekandis veel kohanud kuskil, kui keegi teab, kust saaks siis ootan vihjeid).
Nii, nüüd aga toidukordade planeerimise juurde. Hommikusööke ma eraldi menüüsse ei planeeri, sest neid me teeme Oleviga erinevalt ja eraldi. Mina söön putru koos Lisliga iga hommik (püüan süüa erinevaid pudruhelbeid), aga Olev sööb mitmel hommikul muna. Lõunasöögid on meil Oleviga erinevad, minul on  peamiselt lihavabad, kuid temal ikka maheda veiselihaga või kanalihaga. Viis lõunasööki mõlemile valmistan pühapäeviti korraga, kõik need viis ei ole erinevad, kuid püüan varieerida 2-3 päeval teravilju (makaron, riis, tatar, kinoa odrakruubid). Pühapäeviti, kui lõunasööke valmistan, kulub mul sellele maksimaalselt 1,5-2h koos köögi koristamisega (kokku 10 toidukorda). Õhtusöögiks sööme iga õhtu Oleviga sama toitu, mille valmistame vahetult enne selle söömist.
Jagan Teiega selle nädala meie menüüd ka postituse lõpus.
Kokkuvõtteks võib tunduda jube ebamugav ja aeganõudev menüüd planeerida, teha poest tellimust, oodata kullerit, toidukaubad kappi laduda ja lõpuks neist toidud valmistada, aga kui see on saanud harjumuseks ning iganädalaselt aitab kenasti "järjel" püsida ning toit valmib argipäeviti vaid soojendamise vaevaga, siis on see igati seda väärt. Kõht on head ja tervislikku toitu täis ning toidukorrad on vastavad energiavajadusele ning aitavad ennetada isude tekkimist. 

Ilusat jätkuvat nädalat!
​Mari-Anne

Hei-hei! Eile oli teisipäev ja see tähendab, et meil on taimetoidumenüü sel päeval, väikeste mööndustega, mis puudutab muna ja juustu tarbimist. Liha sel päeval meie menüüsse ei kuulu. 
Eile oli meil õhtusöögiks burger, vegan kotletiga. Kotlet ei ole minu valmistatud, vaid poest ostetud ning seetõttu tahangi seda jagada teiega, kuna käesolev kotlet on päris heade makrotoitainetega. 

Meie burger koosnes järgnevast (ühe portsjon):
2 viilu Tera Tasku leiba (kindlasti sobiks ka mõni teine leib või mitmeviljakukkel)
1 vegan kotlet (pilt on postituse lõpus)
1 viil 15% juustu
1/2 praetud sibulat
1 marineeritud kurk
hummus (valmistasin ise)
lisandiks kaalika "friikad"

Valmistamine: prae kotlet pannil oliiviõliga või mõne teise taimse õliga ja sibularõngad kuldselt pruunikaks. Määri leibadele peale hummust ning lõigu marineeritud kurk. Kui kotletid on valmis, siis lao kõik kokku. 
Juurde lisandiks lõigu kaalikad peenikesteks friikartulisarnasteks kangikesteks ning küpseta ahjus või pannil. Kui teed pannil, siis küpseta jälle taimse õliga ja kui ahjus, siis piserda kaalikatele oliiviõli peale ja maitsesta meelepäraste maitseainetega. Mina valmistasin meie kaalika "friikad" pannil ja kasutasin kartulimaitseainet. 

Käesoleva kotleti makrotoitained 100g kohta on järgmised:
9g rasva
3,9g süsivesikuid
5,1g kiudaineid
15g valke
132 kcal

See on hea alternatiiv tavalisele burgerikotletile, sealjuures maitseb tõesti hästi! Mina ostsin ecoopist, kuid olen seda näinud müügil ka Selveris.
​​
Kaunist päikeslist nädala jätku Teile!
Mari-Anne

Hei! Tänaseks olen kolmest peamisest makrotoitainetest jõudnud järjega kolmandani, milleks on toidurasvad. 
Toidurasvades olevad rasvhapped jagunevad küllastunud rasvhapeteks (juust, koor, rasvased piimatooted, rasvane liha), mono- ja polüküllastumata rasvhapeteks (taimsed õlid, kala, pähklid, seemned). Normaalseks elutalitluseks vajab organism neid kõiki. Millistest allikatest ja millises koguses meie organism neid vajab? Sellest kohe kirjutan natuke pikemalt.
Taimsetes rasvades ehk lipiidides on ülekaalus küllastumata rasvhapped ja need on vedelad, nt taimsed õlid. Erandiks on kookosrasv. Kaht rasvhapet ei ole organism suuteline ise tootma ning nendeks on oomega-6 (päevalilleseemned, nisuidud, seesamiseemned, pähklid, sojaoad) ja oomega-3 (rasvased kalad, linaseemned), mistõttu peab neid saama toiduga. 
Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastunud rasvhapped ja need on tahkemad, näiteks seapekk. Viimaste seas on erandiks kalaõli, mis on vedel. 
Taimsed õlid sisaldavad ka küllastunud rasvhappeid ning loomses toidukraamis on üsna palju küllastumata rasvhappeid. 
Rasvad on organismile väga olulised, nende ülesandeks on mitmete teiste ülesannete seas olla organismile energiaallikaks, osa võtta organismi kasvuprotsessidest, aitavad organismil imendada rasvlahustuvaid vitamiine ja mis peamine, rasvad annavad toidule maitset ja lõhna.
Organism vajab erinevaid rasvhappeid järgmises vahekorras:
küllastunud rasvhappeid kuni 10% kogu rasvhapete tarbitavast protsendist, monoküllamstumata rasvhappeid 10-20%, polüküllastumata rasvhappeid 5-10%, transrasvhappeid maksimaalselt 1% (kiirtoit, küpsetised, osad margariinid). 
Inimene, kelle päevane energiavajadus on 2500 kcal, võiks tarbida rasvu 70-97g. Protsentuaalselt kogutoiduenergiast võiksid rasvad moodustada Eesti toitumissoovituste kohaselt 25-35%. 
Kui rasvu tarbida pikemaajaliselt alla soovitusliku koguse mõjutab see organismi negatiivselt väga mitmel moel, näiteks nõrgeneb organismi vastupanuvõime haigustele ning nõrgeneb immuunsus. Teisalt kui tarbida rasvu soovituslikust rohkem mõjutab see tervist ja organismi seeläbi, et inimene saab liigselt energiat, mida ta ei suuda ära kulutada ning see üleliigne energia ladestub rasvarakkudena kehasse, mille tagajärjel tekib ülekaalulisus ning rasvumine. 
Rasv peidab end väga hästi, näiteks leidub peitrasvu juustus, vorstitoodetes, saiakestes, rasvastes piimatoodetes. Seega on oluline oskus lugeda pakenditelt toitainelist informatsiooni, mille tulemusel on võimalik vältida üleliigset energia saamist. 
Kui organismi päevane energivajadus on 2500 kcal, sellisel juhul oma päevase vajaliku koguse ravhappeid saaks organism kätte järgnevaid tooteid süües: 25-35 g pähkleid, 30-40g võid või õli, ja umbes 30 g jääks peiedetud rasvade arvele. 
Kokkuvõtteks on rasvhapped ehk lipiidid erinevas vanuses inimestele, alustades beebidest lõpetades eakatest, väga olulised ning täidavad meie kehas väga mitmeid funktsioone, kuid nende tarbimisel tuleks olla teadlik ning tähelepanelik, mida ja kui palju tarbida, sest just rasvhapped annavad meile kolmest makrotoitainest (valgud, süsivesikud, rasvad) kõige enam energiat 1 g kohta 9 kcal. Seega tarbime rasvu teadlikult ja mõõdukalt!

Kõike head Teile ja juba järgmise postituseni!
​Mari-Anne

Kasutatud kirjandus:
"Normaalne söömine" M. Zilmer, U. Kokasaar, A. Lill
www.toitumine.ee